[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit, väljastan 30.

klõks : klõksu : klõksu 'kerge klõps' loksuma

klõnks : klõnksu : klõnksu 'lonksatus, järsk kuuldav neelatus; lonks alkoholi, klahv' lonks

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
lahas, lahkuma
?alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
?alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
liivi 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

lahke : lahke : lahket 'sõbralik, südamlik; lahe' lahe
vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'

laik : laigu : laiku 'ümbrusest värvitooni vm poolest erinev väike pinnaosa'
alggermaani *blaik(ij)ōn-, *blaika-z
vanaislandi bleika, bleikja 'valge värv', bleikr 'kahvatu, kahkjas'
soomerootsi bleka 'veel kasvavale puule kirvega löödud märk'
rootsi mrd blaikå 'valge koht maas'
● ? liivi laik 'lauguga loom; lauk looma otsaesisel'
vadja laikko 'narmas'
soome laikka, laikkale 'laastust suurem puutükk; liist; suur täpp', laikku, plaikku 'täpp, tähn, plekk'
Aunuse karjala laikku 'täpp; sula koht kevadjääs'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lõikama. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, pleekima.

lake : lakke : laket 'vedel söök; vesine v lahja toit v jook' lakkuma

lakk1 : laka : lakka 'laepealne, pööning; jõhvid vm karmimad karvad loomade kaelaharjal (nt hobusel, lõvil); (tasku)klapp, (mütsi)sirm; vähi liikuv tagakeha'
alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
liivi lakād (mitm) 'hobuse lakk', laţţ 'kaabu, müts'
vadja lakka 'hoone laepealne, pööning'
soome lakka 'varikatus; (rehe) katuse lai räästas; pööning', lakki 'ääreta, sageli nokaga müts; naistemüts; (rukki)haki kate'
isuri lakka 'katusealuse v rehe pööning', lakki 'abielunaise peakate'
Aunuse karjala lakki 'abielunaise peakate; mehe peakate'
karjala lakka 'pööning; pealagi; mäe, künka tipp; abielunaise peakate v selle pealaeosa'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lagi. Varem on arvatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari lakik 'elama', kuid see on kaheldav vastete puudumise tõttu teistes kaugemates sugulaskeeltes.

lakk2 : laki : lakki 'kuivades kelmet moodustav vedelik pindade kaunistamiseks, kaitsmiseks vm'
saksa Lack 'lakk'

laks : laksu : laksu 'heledalt kõlav löök'
plaks
liivi laks 'kõrvakiil'
vadja plaksu 'plaks, laks'
soome van srmt laksahtaa 'kiiresti matsutavat häält teha'
isuri plaksudella 'plaksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laps2, latsuma, loksuma, luksuma, lõks, naksama, pliks, lakatama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷåks 'lööma, peksma; plaksuma, paugutama; löök, plaks'.

lank : langi : lanki 'väljamõõdetud metsatükk'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas langema.

lauk1 : laugu : lauku 'iseloomulikult lõhnava jämeda risoomi v sibulaga ning ruljate v renjate rootsuta lehtedega taim (Allium)'
alggermaani *lauka-z
vanaislandi laukr 'porrulauk'
vanarootsi lȫker 'porrulauk'
vanainglise lēac 'porrulauk'
liivi lōka 'sibul'
soome laukka '(muru)lauk'
isuri laukka 'sibul'
Aunuse karjala laukku 'sibul'
lüüdi laukke͔ 'sibul'
vepsa lauk 'sibul'

lauk2 : laugu : lauku '(looma) valge otsmikulaik; sellise laiguga loom; (juukse)lahk'
balti
leedu laukis 'lauguga pull', laukas, lauka 'lauguga hobune v veis'
läti lauks 'lauguga pull'
● ? liivi laik 'lauguga loom'
vadja laukko 'päitsik, valge peaga lehm; lauk hobune', lauko 'päitsik'
soome laukki 'lauk; lauguga loom'
Aunuse karjala laukoi 'lauguga lehm'
vepsa louk 'lauk'

leek : leegi : leeki 'põlemise silmale nähtav helendus, tulekeel'
soome liekki 'leek'
karjala liekki 'leek'
Läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka vadja lõõkkua 'kiikuda; liikuda, õõtsuda, hõljuda' , soome liekkua 'kiikuda, õõtsuda', isuri leekkua 'kiikuda, õõtsuda' ja karjala liekkuo 'kiikuda, õõtsuda; kõikuda, liikuda'.

leelo : leelo : leelot (Kagu-Eesti lüüriliste rahvalaulude refräänsõna) 'regivärsiline rahvalaul'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

lehk : leha : lehka 'tugev, hrl ebameeldiv lõhn, hais'
soome van kirjak löhkä 'halb lõhn, hais'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lehvima.

lesk : lese : leske 'surma läbi abikaasata jäänud isik'
lõunaeesti läsk
Salatsi liivi lešť 'lesk'
vadja lehtši 'lesk'
soome leski 'lesk'
isuri leski 'lesk'
Aunuse karjala ľeski 'lesk'
lüüdi lešk 'lesk'
vepsa ľeśk 'lesk'
Läänemeresoome tüvi.

liigo- liitsõnas liigolaul 'läti jaanilaul'
läti līgo (läti jaanilaulu refrään)

liik1 : liigi : liiki 'olulis(t)e tunnus(t)e poolest kokkukuuluv rühm'
alamsaksa līk, like 'sama, sarnane, ühtlane, sirge; samasus, võrdsus'

liik2 : liigi : liiki 'purje serva tugevdav köis'
alamsaksa līk 'köis purje ääristamiseks'

liik3 : liigu : liiku (hrl mitm) 'alkoholiga kostitamine saavutuse v sündmuse puhul'
alamsaksa lītkōp, līkōp 'käsiraha; liigud; pealekauba antu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līke 'kostitamine ostu puhul'.

link : lingi : linki 'ust v väravat sulgev (ühelt poolt lapatsi vajutusega tõstetav) metallist pide'
klink
alamsaksa klinke, klenke 'ukselink, riiv'

lohk : lohu : lohku 'väheldane süvend; nõgu, vajutusjälg'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt võib olla sõnade lahk või lõhkema tüve variant.

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

lokk1 : loki : lokki '(juukse)karvade käharus; kähardunud v kähardatud juuksesalk'
saksa Locke 'lokk, kihar'

lokk2 : loku : lokku 'serviti ülesriputatud laud, mille pihta märguandeks hrl puitvasaraga taotakse'
lokerdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lokuti. Lähedane tüvi on nt sõnades loksuma, lott, logisema. Lokku ehk lokulauda kasutati inimeste kokkukutsumiseks mõisates ja suurtaludes.

lonks : lonksu : lonksu 'sõõm, suutäis'
klõnks, lõnks, plõnksuma
liivi klunkš 'lonks'
vadja klonksu 'lonks'
isuri klonksu 'lonks'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
loogused
vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

luik : luige : luike 'suur pikakaelaline veelind (Cygnus)' luikama
vadja luikko 'luik'
soome mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
karjala luikku 'hani'

lukk1 : luki : lukki 'suguti või kõdisti eesots'
Võib olla sama tüvi mis lukk2.

lukk2 : luku : lukku 'vahend ukse, kaane, luugi vm sulgemiseks'
alggermaani *lukōn-
vanaislandi loka 'lukk, riiv'
vanarootsi loka, luka 'värav, uks'
vadja lukku, lukko 'lukk'
soome lukko 'lukk'
isuri lukku 'lukk'
Aunuse karjala lukku 'lukk'
lüüdi lukk(u) 'lukk'
vepsa lukkol 'lukk'
Läänemeresoome tegusõnatüvi, nt sõnas lukustama, võib olla eraldi germaani laen, ← alggermaani *luk-, mille vasted on nt vanaislandi lykja 'sulgema; lukku panema' ja vanarootsi lykkia 'sulgema; lukku panema'. Eesti keelest on laenatud läti luķis 'lukk, noalukk'.

luuk : luugi : luuki 'ava sulgev v kaitsev hingedel pöörduv või ettetõstetav kate'
alamsaksa luke 'ava põrandas v seinas, mis suletakse uksega'
saksa Luke 'luuk'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur