[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aina 'kogu aeg; üha, järjest'
? ← balti
leedu vienat 'ainult'
läti vien 'ainult'
preisi ainat 'alati, alatasa'
● vadja aina 'aina, üha, ikka; alati; ikkagi'
soome aina 'alati, ikka; üha'
isuri ain 'alati, ikka; üha'
Aunuse karjala ainos 'alati, ikka; üha'
lüüdi aino 'alati, ikka; üha'
On peetud ka võimalikuks germaani laenuks, ← alggermaani *aina-z, mille vasted on vanaislandi einn 'üks, ainus', vanarootsi en 'üks, ainus', gooti ains 'üks, ainus'.

aine : aine : ainet 'see, millest koosneb füüsiline keha; mateeria vorm, mida iseloomustab stabiilsus ja seisumassi olemasolu; objekt, allikas, lähtematerjal'
← soome aine 'aine; materjal'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *afnija-, *aƀnija-, vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime' ja rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Selle germaani tüve skandinaavia vaste võib olla sõna eine laenuallikas.

eine : eine : einet '(kerge) söögikord; söök'
● soome eine 'hommikusöök; eine, söök'
isuri eine 'hommikusöök; eine, söök'
Aunuse karjala eineh 'toit, toiduained'
Võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *afnija, mille vasted on vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime', rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Vt ka aine.

lina : lina : lina 'kitsaste lehtede ja kuparviljadega taim (Linum)'
? ← vanavene lĭnŭ 'lina'
? ← balti
leedu linas 'lina'
läti lini (mitm) 'lina'
● liivi linā 'lina'
vadja lina 'lina'
Vt ka linik.

mina : minu : mind (ainsuse 1. isiku asesõna)
◊ ma
● liivi ma, minā 'mina'
vadja miä 'mina'
soome minä 'mina'
isuri miä, mi 'mina'
Aunuse karjala minä 'mina'
lüüdi mina, minä 'mina'
vepsa mina, mińä 'mina'
saami mon 'mina'
ersa mon 'mina'
mokša mon 'mina'
mari mə̑j 'mina'
udmurdi mon 'mina'
komi me 'mina'
handi ma, mä 'mina'
mansi am 'mina'
ungari én 'mina'
neenetsi mǝń 'mina'
eenetsi moď 'mina'
nganassaani mǝnǝ 'mina'
sölkupi mat, man 'mina'
kamassi man 'mina'
matori man 'mina'
Uurali tüvi. On arvatud, et uurali keeltes on olnud kaks tüvevarianti: *min (millest lähtuvad läänemeresoome, mari, permi ja ugri keelte vasted) ja *mun (millest lähtuvad saami, mordva ja samojeedi keelte vasted).

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
● vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi’- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

minia : minia : miniat 'poja naine'
● liivi mīņa 'minia'
vadja minďa 'minia; vennanaine v naisevenna naine; õe- v vennapoja naine'
soome miniä 'minia'
isuri minja 'minia'
karjala minja 'minia; noorik'
vepsa minď 'minia'
saami mannji 'minia; abikaasa venna v õe minia; käli, nadu; vennanaine'
udmurdi meń liitsõnas ič́i-meń 'minia; mehe noorema venna naine; käli'
komi moń 'minia'
handi meń 'minia; noorema venna naine'
mansi mań 'minia'
ungari meny 'minia'; van 'mõrsja, noorik'
neenetsi ḿeje 'minia'
eenetsi mē, mī 'minia'
nganassaani meai 'minia'
kamassi meji 'minia'
matori maem 'minu minia'
Uurali tüvi.

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
● liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

pine : pine : pinet mrd 'peenike nöör v kitsas õhuke kiud, mis hoiab koos kaht osa'
Võib olla sama tüvi mis sõnas pinge. Vt ka pinev.

pinev : pineva : pinevat 'vastuolusid ja lahkhelisid sisaldav, ärev, närviline vms; ootel olev, keskendunud; pingutav, pingutust nõudev'
Võib olla sama tüvi mis sõnades pine ja/või pinge. Vt ka põnev.

sina : sinu : sind (ainsuse 2. isiku asesõna)
◊ sa
● liivi sinā, sa 'sina'
vadja siä 'sina'
soome sinä 'sina', mrd sie, sä, sää 'sina'
isuri siä 'sina'
Aunuse karjala sinä, sa 'sina'
lüüdi šina 'sina'
vepsa sinä 'sina'
saami don 'sina'
ersa ton 'sina'
mokša ton 'sina'
mari tə̑j 'sina'
udmurdi ton 'sina'
komi te 'sina'
ungari te 'sina'
eenetsi toďi 'sina'
nganassaani tannaŋ 'sina'
sölkupi tat, tan 'sina'
kamassi tan 'sina'
matori tan 'sina'
Uurali tüvi.

sinel : sineli : sinelit 'vormipalitu, millel on mahapööratud krae, sügav seljavolt ja põõn'
← vene šinél' 'sinel'
Vene tüvi on pärit prantsuse keelest, ← prantsuse chenille 'meeste hommikumantel'.

sinep : sinepi : sinepit 'peamiselt üheaastane kollaste õitega rohttaim (Sinapis); sinepipulbrist valmistatav pastataoline mass maitseainena'
← alamsaksa sennep 'sinep'

tina1 : tina : tina 'keemiline element, läikiv hõbejasvalge väga plastiline metall (Sn); plii, seatina'
← alggermaani *tina-
vanaislandi tin 'tina'
rootsi tenn 'tina'
saksa Zinn 'tina'
● liivi tinā 'tina'
Salatsi liivi tina 'plii'
vadja tina 'tina'
soome tina 'tina'
isuri tina 'tina; plii'
Aunuse karjala tina 'tina; plii'
lüüdi ťina 'tina'
vepsa ťin 'tina; plii'
Vt ka tine.

tina2 : tina : tina väljendis tina panema 'alkoholi tarvitama' tinakas

tine : tineda : tinedat 'ähmane, tuhm(hall); peenelt ja nõrgalt kõlav'
Tõenäoliselt tuletis tinisema tüvest. Mõjutada on võinud tina1.

tinna : tinna : tinnat 'kükkimisega ringmängutants'
Tundmatu päritoluga tüvi.

vina1 : vina : vina 'õhuke poolläbipaistev kiht, hämu'
◊ vine, vinu
● soome mrd vine, vina 'kõle tuul'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas vinisema. Vt ka vina2 .

vina2 : vina : vina 'hais, lehk'
On arvatud, et sama tüvi mis vina1.

vine : vine : vinet 'õhuke poolläbipaistev kiht; hämu; vina; vaevumärgatav tuul' vina1