[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

adaa lastek 'hüvasti, head aega' aidaa

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
← alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
← alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
● liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

harakas : haraka : harakat 'musta-valge sulestikuga ja pika sabaga lind (Pica pica)'
← balti
leedu šarka 'harakas'
preisi sarke 'harakas'
● liivi arāgõz 'harakas'
vadja araga 'harakas'
soome harakka 'harakas'
isuri harakka 'harakas'
Aunuse karjala harakku 'harakas'
lüüdi harak(ke͔), harag 'harakas'
vepsa harag 'harakas'

harali 'mitmes suunas laiali' haru

harras : harda : harrast 'sügavalt, pühalikult aukartlik'
← soome harras 'harras; andunud, kirglik; veendunud, ustav; visa; sitke, vastupidav; usin; südamlik; vaimulik; vaga'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tüve härras vaste. Laenatud on ka sama tüve tuletis harrastama.

kara : kara : kara 'looma (härja) suguti; sellest valmistatud nuut v kantsik; kella v krapi tila'
● soome kara 'pulk, tapp; varras, varb, telg; kuivanud puu(oks)'; mrd 'lukukeel; (adra) vannaspuu; suguti'
Aunuse karjala kara 'noarood, vikati tera kinnitusosa'
lüüdi kara liitsõnas kara-oks 'puu (kuivanud) alumine oks'
Läänemeresoome tüvi.

karask : karaski : karaskit 'hapupiimaga tehtud odra- v nisujahutaignast kakk'
? ← läti karaša 'sepik, karask'; mrd karaška, karša 'sai; lame jämedast, tumedast jahust kook, (lühemat aega hapendatud) jämedast nisujahust v odrajahust leib'
On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine: läti sõna on eesti keelest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas karge.

karbas : karpa : karbast 'kormoran (Phalacrocorax carbo)'
← soome mrd karppa liitsõnas kala-karppa 'pütt (Podiceps)'
Sõna on registreeritud vaid kirderannikumurretes, kust ta on toodud kirjakeelde rööpterminina võõrsõnalise linnunimetuse kormoran kõrvale.

karman : karmani : karmanit mrd 'tasku'
○ karmand, karmanik, karbann
← vene karmán 'tasku'

kraam : kraami : kraami 'igasugused asjad, materjal, kaup'
← saksa Kram 'telgikatus; kaubad'
Eesti keelest on laenatud vadja kraami 'kraam' ja isuri kraami 'kraam'.

kraan : kraani : kraani 'keeratav seadis vedeliku, auru v gaasi voolu reguleerimiseks'
○ raan
← alamsaksa krān 'kurg; tõsteseade'
← saksa Kran, Krahn 'kraana; kraan'
Vt ka kraana.

kraav : kraavi : kraavi 'kuivenduse v niisutuse otstarbel pinnasesse kaevatav väike tehisveejuhe'
← alamsaksa grāve 'kraav'
Eesti keelest on laenatud vadja kravi 'kraav; rattaroobas; uure' ja isuri kravi 'kraav, oja'.

kuraas : kuraasi : kuraasi '(ärplev) julgus, uljus, südikus'
← saksa Courage 'kuraas'
← vene kuráž 'julgus, kuraas'
Võib olla ühtedesse murretesse laenatud saksa, teistesse vene keelest. Nii vene kui ka saksa sõna on laenatud prantsuse keelest, ← prantsuse Courage 'julgus, vaprus'.

lara : lara : lara kõnek 'loba, plära' larisema

larakas : laraka : larakat 'suur tükk; hoop; suure pindalaga' larisema

maran : marana : maranat 'kollaseõieline põhjaparasvöötme rohttaim v poolpõõsas (Potentilla)'
← vene maréna 'punavärvik (Rubia)'

narmas : narma : narmast 'lõngaots v nende kimbuke kanga vm kudumistoote otsas v ääres'
← alggermaani *narwōn-, *narwō
vanaülemsaksa nar(a)wa '(haava)arm; aas, silmus'
saksa Narbe '(haava)arm; rohukamar; loomanaha karvatustatud pool'
● liivi nārmaz 'narmas; räbal, kalts'
soome naarmu 'kriimustus, marrastus'
karjala noarma, noarmi 'kriimustus, kriips, jutt', noarme 'kriimustus, kriips, jutt; arm'
saami nárvi 'kasetohu pealiskiht; korts, kurd'
Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ņarmas 'riideräbal'.

paraku 'kahjuks' paras

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
◊ paraku, parandama, parata, parem, prõlla
← algindoiraani *bhadróm
● liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

parask : paraski : paraskit 'väljaheidete nõu vanglas v kartseris'
← vene paráša, paráška 'parask'

parata (ainult da-tegevusnimes, seoses eitusega, väljendab võimatust midagi teha, ette võtta) paras

pargas : pargase : pargast 'suur lameda põhjaga paat v jõepraam'
← saksa Barkasse 'suur abipaat'
← rootsi barkass 'sõjalaevade abipaat moonaveoks'
← vene barkás 'suur paat, väike laev'

parkal : parkali : parkalit 'elukutseline nahaparkija'
← vanarootsi barkare 'parkal'
Hiljem on laenatud tüve rootsi vaste, park1.

parmas : parma : parmast mrd 'sületäis, hunnik'
← alggermaani *barma-
vanaislandi barmr 'põu, süli'
rootsi barm 'rind, põu'
vanaülemsaksa barm 'süli'
● vadja parma(s) 'hõlm', parmaad (mitm) 'süli, rüpp'
soome mrd parmas 'süli, rind, põu; sületäis õlgi, vihtu, puid vms'
isuri parmas 'hea, oma'
karjala parmas (hrl mitm) 'rind, põu, süli'

parras : parda : parrast 'äär, serv; (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v reisijateruum, laevalagi, tekk'; mrd 'veealune järsak, liivaseljandik'
← alggermaani *barđaz-
vanaislandi barð 'serv, äär; ääris'
islandi barð 'serv, äär; ääris'
norra bard 'äär, (paadi) parras'
● liivi pārdaz 'parras, reeling'
vadja parras 'äär, kallas; (laeva v paadi) parras, külg v ülemine äär'
soome parras 'äär, serv; parras'
isuri parras 'äär, serv'
Aunuse karjala parras 'äär, serv'
lüüdi pardaz 'äär, serv'
Hiljem on laenatud tüve saksa ja/või alamsaksa vasted, poort, porte.

parsa- liitsõnas parsahein 'aspar'
← vene spárža 'spargel'
Sõna on saadud tõenäoliselt vene aednikelt, kes tegutsesid Eesti linnades ja mõisates.

praad : prae : praadi 'ahjus küpsetatud lihatükk v lind; supi järel pakutav soe roog'
○ raad
← alamsaksa brade, bra 'praad'
Samatüveline tegusõna praadima on samuti laenatud, ← alamsaksa braden 'praadima, küpsetama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi brād 'praad', brād 'pannil praadima' .

praak1 : praaga : praaka 'loomasöödana kasutatavad viinapõletusjäätmed'
○ prääg, raag
← baltisaksa Brak, Brag, Brage 'viinapõletusjäätmed'
Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, praak2.

praak2 : praagi : praaki 'kehtestatud kvaliteedinõuetele mittevastav toode v toodang'
← alamsaksa wrak 'kahjustatud, riknenud, kõlbmatu'
Samatüveline tegusõna praakima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa wraken 'praakima, halba kaupa välja sortima'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prāk, brāk 'jäätmed'. Laenatud on ka tüve baltisaksa vaste, praak1. Vt ka vrakk.

praam : praami : praami 'lai lamedapõhjaline väikese süvisega (pukseeritav) kaubalaev'; kõnek 'parvlaev'
○ raam
← alamsaksa prām 'lameda põhjaga (ilma kiiluta) veesõiduk jõgedel raske lasti, inimeste jm vedamiseks'

raa : raa : raad 'keskkohast liikuvalt purjelaeva masti v tengi külge kinnitatud rõhtpuu'
← alamsaksa rā '(purje)raa'
← saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, raag1.