[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ankur2 : ankru : ankrut 'väheldane vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt, umbes 30–40 liitrit'
← rootsi ankar(e) 'ankur, mahumõõt'
← alamsaksa anker 'ankur, mahumõõt'
← saksa Anker 'ankur, mahumõõt'
Sõna lõpuosa on muganemisel seostatud oma liitega -ur või seda on mõjutanud ankur1.

kuller1 : kulleri : kullerit 'kiirkäskjalg'
○ kuler, kurel, korel
← alamsaksa kurēr 'kuller'
Laenu muganemisel on sõnalõpu r-i tõttu sõna keskel toimunud muutus r > l(l).

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
○ (t)rehtel, rehter
◊ trehter
← alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus r › l.

lõõr : lõõri : lõõri 'torujas käik, kanal vms'
○ röör, rööv
← alamsaksa rōr 'pilliroog, roostik; toru', rare 'hingetoru'
Laenu muganemisel on sõnalõpulise r-i tõttu sõna alguses r asendunud l-iga. Murretes on ka asenduseta variant röör.

pringel : pringli : pringlit 'väike delfiinitaoline vaalaline (Phocoena)'
← saksa Springer 'kala; delfiin (Delphinus delphis)'
Laenu muganemisel on sõna alguses oleva r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga.

pruul : pruuli : pruuli '(õlle) valmistaja'
○ ruul, proovel, ruubel
← alamsaksa bruwer, bruere 'õllepruulija'
Laenu muganemisel on sõna alguses oleva r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga.

pürjel : pürjeli : pürjelit van 'endisaegne linnakodanik'
← baltisaksa Bürger 'kodanik, (linna)elanik'
Baltisaksa murdes hääldati g j-na. Laenu muganemisel on sõnasisese r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Kasutusel on ka asenduseta variant pürjer, nt pürjermeister 'linnapea, linnavalitsuse eesistuja'.

raud : raua : rauda 'keemiline element, hõbehall hästi töödeldav raskmetall (Fe); sellest metallist ese(med)'
◊ rautsik
← alggermaani *rauđan-
vanaislandi rauði 'soomaak, millest rauda sulatati'
● liivi rōda 'raud'
vadja rauta 'raud, malm, plekk; raudese; hobuseraud'
soome rauta 'raud; raudese; (mitm) püünisrauad; käerauad'
isuri rauda 'raud; raudese; hobuseraud; (mitm) suurauad'
Aunuse karjala raudu 'raud; rauast tugevdusdetail; (mitm) suurauad; püünisrauad; ahelad'
lüüdi raud(e͔) 'raud; (mitm) suurauad'
vepsa raud 'raud; tuleraud; (mitm) käärid, lambarauad; suurauad'
saami ruovdi 'raud; (mitm) püünisrauad; ahelad'
On ka oletatud, et tüvi on balti laen, ← balti *raudā, mille vaste on leedu rauda 'punane värv'. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tungraud.

remmelgas : remmelga : remmelgat 'puukujuline paju'
◊ lember
● liivi rīemgõz 'raagremmelgas (Salix caprea); hanepaju (Salix repens)'
soome mrd remmel(i), remmelä, rempel(e), remmen(ä), rämmäle, rämmälä, rämmen, rämmänä '(habe)samblik; raagremmelga õisik; ämblikuvõrk; ebemetaoline seen jahu pinnal; helves, ebe'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et soome keeles esinev tähendus 'samblik' on algne, hiljem on tüvi hakanud märkima puuliiki, millel samblik kasvab. lember on tüvevariant, milles häälikud r ja l on kohad vahetanud.

röövel : röövli : röövlit 'võõra vara vägivaldse äravõtmisega tegelev isik, bandiit; nöörija, riisuja, koorija'
← alamsaksa rover 'röövel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline rööv. Eesti keelest on laenatud vadja rööveli 'röövel, varas'.

rüütel : rüütli : rüütlit 'aadliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas'; mrd 'rannavalvur'
← alamsaksa ruter 'ratsanik, rüütel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud soome mrd ryytteli 'vahisõdur, tollivaht'.

traavel : traavli : traavlit 'traavi joostes suurt kiirust arendada suutev hobune (ka hobusetõug), traavihobune'
○ raavel
← alamsaksa drever 'teatud hobusetõug'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, traav.

treial : treiali : treialit 'oskustööline, kes töötab tööpingil, millel töödeldakse pöörlevat toorikut laastude lõikamise teel'
○ treiel, reial, reiär
← alamsaksa dreier 'treial'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, treima.

trikkel : trikli : triklit 'päästik (käsitulirelval)'
○ rik(k)el, trikal
← saksa Drücker 'päästik; ukselink; lülitusnupp'
Sõna häälikuline koostis osutab, et otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus ü asemel hääldati i. Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud eestirootsi trikkoḷ 'trikkel'.

trükkal : trükkali : trükkalit 'kutseline trükkija'
○ trikkal
← rootsi tryckare 'trükkal'
← alamsaksa drucker 'trükkal'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Viimase silbi -a- viitab rootsi laenu võimalusele. Alamsaksa keelest on laenatud murdesõna trük(k)el ja vanemast murdekeelest registreeritud trüker. Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, trükkima.

viker-2 liitsõnas vikerpuur 'spiraalja, ettepoole teravaks muutuva lõikeosaga puidupuur'
← saksa Zwickbohrer 'vikerpuur'
Saksa liitsõna esikomponent on laenatud, järelkomponent tõlgitud (Bohrer 'puur'). Esikomponendile on teiste sõnade analoogial liitunud -er.