[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

amelema : amelda ~ ameleda : amelen 'armatsema, kergemeelselt armusuhteid looma; kurameerima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib ka olla reeglipäratu variant sõnast jamelema 'jagelema, jändama', jama1. Sõna esialgne tähendus on olnud üsna laialivalguv: 'rabelema; tõrkuma (hobuste kohta); edvistama'. On arvatud, et sõna praegust tähendust on võinud mõjutada ka amüseerima, van amiseerima 'flirtima, kurameerima', ← saksa amüsieren 'amüseerima, lõbustama', mõjutada on võinud ka nt armastusjumala nimi Amor.

arvustama : arvustada : arvustan 'eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima; kriitikuna hinnangut andma'
soome arvostaa 'lugu pidada, hinnata; hinnata, hinnangut anda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on tuletatud tüvest aru1.

eirama : eirata : eiran 'ignoreerima, teadlikult tähele panemata jätma'
Tehistüvi 1970. aastatest. Impulss-sõnad on olnud ei ja ignoreerima.

kihutama : kihutada : kihutan 'tugeva hooga, kiiresti sõitma v minema; ägedalt, hooga kuhugi ajama, liikuma v tegema sundima; ässitama, õhutama, agiteerima' kihk

laostama : laostada : laostan 'kokkuvarisemise seisundisse viima, ruineerima' lagu

luiskama : luisata : luiskan 'väljamõeldut rääkima, fantaseerima' luisk
vadja luizgata 'luisata, valetada'
soome luisu 'viltune, kallakas', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'
karjala luiskoa, luiskahtoa 'libastuda, libiseda; hästi lahti tulla (tohust)', luiska 'kallakas, veerjas, liusk'

luuletama : luuletada : luuletan 'värsse looma'; kõnek 'fantaseerima, luiskama, valetama'
soome luulla 'arvata; oletada; kujutleda'
saami lollat 'kahtlustada, armukade olla'
Läänemeresoome-saami tüvi. Eesti murretes on ka tegusõna luulema 'arvama'. Tuletis luule 'värsskõne' on eesti keeles 19. sajandist. Vt ka luul.

purisema : puriseda : purisen 'õhku (ja vedelikku) huuli v mokki vibreerima pannes häälekalt suust välja puhuma'
liivi buŗīkšõ 'pomiseda'
vadja burisa 'koriseda; vuliseda, suliseda'
soome mrd purista 'sumiseda, podiseda; lobiseda; nuriseda, toriseda'
isuri purissa 'visiseda (kuum kivi vees)'
Aunuse karjala burišta 'pomiseda, poriseda, toriseda; sumiseda, põriseda'
lüüdi burišta 'sumiseda, põriseda'
vepsa bure͔ita 'toriseda, uriseda, poriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades parisema, porisema, purssima, kurisema, lurisema, nurama, surisema, vurama.

põrpima : põrpida : põrbin 'rabavalt, tähelepanu äratavalt mõjuma'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõnad on võinud olla põrutama, porisema, ja frapeerima 'vapustama, rabama; ehmatama, hämmastama'.

pälvima : pälvida : pälvin 'vääriline olema, ära teenima'; mrd 'simuleerima'
pällima, pellima, pälnmä
?läti pellīt, pelnīt 'teenima'
Vähemalt osaliselt läti laen. Kirjakeeles ja murretes levinud lv-line variant võib olla tekkinud läti päritolu murdesõna pällima ja sõnade palvema, palve, paluma, rahvaetümoloogilisel segunemisel.

virisema : viriseda : virisen 'hädaldama, kaeblema'; mrd 'kriuksuma; vibreerima, kiiresti liikuma, tiirlema'
vadja virisä 'viriseda; niriseda, siriseda'
soome mrd viristä 'väreleda; niriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama mis sõnas vire1. Lähedane tüvi on nt sõnades irama, kirisema, nirisema, pirisema, sirisema ja tirisema. Vt ka virelema.

värisema : väriseda : värisen 'tahtmatult kiiresti ja väikese amplituudiga siia-sinna võnkeid tegema; vappuma, vibreerima'
liivi veržõ 'väriseda'
vadja värisä 'väriseda'
soome väristä 'väriseda, vabiseda; judiseda, lõdiseda'
isuri värissä 'väriseda, vabiseda'
Aunuse karjala värištä 'toriseda'
vepsa värišta 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lärisema, särisema ja tärisema.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur