[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eile 'käesolevale päevale eelnenud päeval'
● liivi e’gli 'eile'
vadja eglee 'eile'
soome eilen 'eile'
isuri egle 'eile'
Aunuse karjala egľäi 'eile'
lüüdi egläi 'eile'
vepsa egľäi 'eile'
Läänemeresoome tüvi.

ilge : ilge : ilget 'jälk, vastik, tülgastav'
◊ illama
? ← alggermaani *ilχⁱja-z
vanarootsi ilder 'halb, kuri'
● vadja ilkõza 'inetu, ilge'; ilkõa, hilkiä 'vastik, jälk, ilge; vastikus; häbi', ilgata 'julgeda, söandada; häbistada, häbisse viia'
soome ilkeä 'õel, tige; vastik, ilge', iljetä 'julgeda, söandada; tihata; ilgeda; viitsida'
isuri ilkiä 'õel, tige; tigedus; häbi', iletä 'julgeda, söandada; häbeneda'
Aunuse karjala iľgei 'vastik, ilge', iľgeittiä 'vastikust tekitada'
Teisalt on peetud läänemeresoome tuletiseks tüvest ila.

ilme : ilme : ilmet 'iseloomu v psüühilise seisundi kajastus näol'
← soome ilme 'ilme; välimus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on kirjakeeles moodustatud tuletis tüvest ilm, mis tuli käibele 19. sajandi keskel.

kile1 : kile : kilet '(lahutav v piirav) nahkjas moodustis, membraan; õhuke ainekiht, kelme; õhuke painduv lehtmaterjal'
? ← alamsaksa schille, schelle 'teokarp'
On ka arvatud, et sama tüve variant mis sõnas kelme.

kile2 : kile : kilet 'kiisel'
● soome mrd kilo 'hapu; hape'
On arvatud, et algselt sama sõna mis kile3, kilama1, toimunud on tähendusnihe 'kõrge ja terav (hääl)' > 'terava maitsega' > 'hapu'. Vt ka kilu.

kile3 : kileda : kiledat 'läbilõikavalt kõrge ja terav (hääl)' kilama1

kille : kille : killet 'setu mitmehäälse koori kõrgeim hääl' kilama1

lee : lee : leed 'kolle, tuhkhaud'
◊ leelis, lehelis
? ← alggermaani *slēđa-z
vanaülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten'
keskülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten; kamin, ahjusuu'
saksa Schlot 'kamin'
● liivi līedõg 'kolle, tulease'
vadja leesi 'kolle, tulease; ääs; ahi'
soome liesi 'pliit; kolle, tulease'
isuri leesi 'hõõguvad söed, ahjuesine'
karjala liijos 'ahju tulekolle'
vepsa ľeźi 'kolle, tulease'
Germaani laen on kaheldav, sest tüvi esineb ainult saksa keeles. Tuletist lehelis on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega leht.

nilbe : nilbe : nilbet 'siivutu, rõve, ropp'; mrd 'libe'
● liivi nīlba 'nõrk, kidur; halb vintske liha'
soome mrd nilva 'lima', van srmt nilveä 'libe, limane', nilpa 'libe'
Aunuse karjala ńilpakko 'libe'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Murretes esineb ka tuletusliiteta sõna nilb, nilv, nilu 'lima'. Lähedane tüvi on nt murdesõnas nälv, nälpama. Vt ka nilpama.

sile : sileda : siledat '(täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; kortsudeta; sirge; hästi toidetud, rammus; kena, hoolitsetud'
● liivi silāstõ 'silitada, paitada; siluda'
vadja siliä 'sile, libe'
soome sileä 'sile, libe; tasane'
isuri silliiä 'sile'
Aunuse karjala siľei 'sile, tasane; paljas, lage, taimedeta'
lüüdi siľed 'sile, oksata'
vepsa siľed 'sile'
saami čallat '(sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida'
? neenetsi śelǝ- 'maha tulema (naha kohta sarvedel)'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi.

vile1 : vile : vilet 'toruja kujuga mänguriist; vilistamisel tekkiv kõrge heli' vilisema

vile2 : vileda : viledat 'väle, kärmas, nobe; hõre(daks kulunud)' vilama

õile : õilme : õilet van 'õis' õis