[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
? ← alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
● vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

udar : udara : udarat 'lehma, hobuse v muu mäletseja piimanäärmete kogum'
← algindoiraani *ūdar
sanskriti ūdhar 'udar'
● liivi udār 'udar'
vadja uhar 'udar'
soome utare, mrd udar 'udar'
isuri uar 'udar'
Aunuse karjala udareh 'udar'
lüüdi udared (mitm) 'udar'
vepsa udar 'udar'
ersa odar 'udar'
mokša odar 'udar'
mari βoδar 'udar'
Esitatud etümoloogia puuduseks on tõik, et tänapäeva iraani keeltes tüvel vastet ei ole. Siiski on kahtlemata tegemist vana indoeuroopa tüvega, sest mitmes teises indoeuroopa keelte harus on vasted olemas, nt vanakreeka outhar 'udar' ja ladina ūber 'udar; rikkalik'.

õhv : õhva : õhva 'noor lehm, mullikas'
? ← balti
leedu ašva 'mära'
● liivi õ’uv 'õhv'
vadja õhva 'õhv'
soome hieho, mrd hehvo 'õhv'
isuri heevikke 'õhv'
karjala hiehkoine 'õhv'
Balti etümoloogia on kaheldav tähenduserinevuse tõttu.