[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alev : alevi : alevit 'linnast väiksem linnaline asula'
Võib olla tuletis tüvest ala. Esialgu on sõna võinud tähistada madalamal asuvat linnaosa, eeslinnad olid Eestis enamasti madalal alal.

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
◊ edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
● liivi je’d, je’ddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama ← soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema ← soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

kalkun : kalkuni : kalkunit 'sulgedeta ning käsnalise punaka kaela ja peaga suur kodulind'
← alamsaksa kalkūn 'kalkun'
← baltisaksa Kalkun 'kalkun'
Alamsaksa või baltisaksa laenuallikas on kujunenud sõnaühendist kalkūnsche höner 'Kalkuta kuked'. Sellise nimetuse andsid Ameerikast pärit linnule maadeavastajad, kes esialgu uskusid, et nad on jõudnud Indiasse. Eesti keelest on laenatud vadja kalkkuni 'kalkun'.

kroonu : kroonu : kroonut 'riik; sõjavägi'
← rootsi krona 'kroon; kroonu, riik'
Laenatud 18. sajandi alguses kirjalike tekstide kaudu, esialgu kujul kruunu. Sõna lõpu u on pärit rootsi käändevormist.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

loorber : loorberi : loorberit 'puu, mille kuivatatud lehti kasutatakse vürtsina (Laurus nobilis); loorberipuu kuivatatud lehed vürtsina'
← alamsaksa lōrbere 'loorber'
Alamsaksa allikas on liitsõna: lōr- + bere 'mari'. Esialgu tähistati sõnaga loorberipuu vilju, sellest ka alamsaksa sõna teine osis.

lõng : lõnga : lõnga 'kiudude ketramisel saadav v ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm kudumiseks, tikkimiseks jne'
○ lõunaeesti lang, kirderanniku lang
← alggermaani *langan-
islandi langi '(veise) jämesool'
● liivi lānga 'lõng, niit'
vadja lõnka '(villane) lõng'
soome lanka 'niit; lõng; juhe, traat; pael, lõks'
isuri langa 'villane lõng; traat'
Aunuse karjala langu 'niit, lõng'
lüüdi lang 'lõng'
vepsa lang 'lõng'
Lule saami luoggē 'pärasool'
Saami vaste võib olla rööpselt laenatud. Islandi sõna tähendus peegeldab, et esialgu kasutati õmblemisel loomasooli.

mulk1 : mulgi : mulki 'Mulgimaa põliselanik, sealt pärinev isik'
← läti muļķis, muļķe 'narr, lollpea'
Tõenäoliselt levis sõna esialgu ainult Mulgi murdes tähenduses 'lollpea' ja hõimunimetuseks kujunes hiljem Mulgimaa naaberaladel.

nada- liitsõnas nadahein 'sooldunud pinnasel kasvav kasteheina meenutav kõrreline püsik (Puccinellia)'
← soome nata 'aruhein (Festuca)'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpul botaanikatermini osana. Kooliõpikute jaoks loodud taimenimetus nadahein tähendas esialgu 'lamba-aruhein (Festuca ovina)', hiljem anti see nimetus taimeperekonnale Puccinellia. Soome sõna võib olla murdetüve natt 'tatt' vaste, natt2.

osm : osmi : osmi 'onn, hütt'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et on laenatud vene keelest, ← vene ozm' 'taliviljaoras', ja on esialgu tähendanud teravilja.

pikk : pika : pikka 'ruumiliselt suure ulatusega; ajaliselt kaua kestev v kestnud'
◊ pikker,pikne
● liivi pitkā 'pikk'
vadja pittšä 'pikk'
soome pitkä 'pikk'
isuri pitkä, pitki 'pikk'
Aunuse karjala pitkü 'pikk'
lüüdi piťk 'pikk'
vepsa piťk 'pikk'
handi pä̆l, păᴧ 'kõrge (puu)'
mansi palit 'pikkus; kaugus'
ungari fel, föl 'üles'
neenetsi ṕirća 'kõrge, pikk'
eenetsi pize, pizi 'kõrge'
sölkupi pirkə 'kõrge'
kamassi pшrže 'kõrge, pikk'
matori hirge 'kõrge'
Uurali tüvi. pikne tähendas esialgu hingede heidetud tulekeelt, teised rahvapärased nimetused tulenevad esivanemat tähistanud sõnadest, kõu, äike. pikker levis 19. sajandi lõpus kirjasõna kaudu ja on tekkinud tõenäoliselt trükiveast piksepalve tekstis (murdevariandi pikken asemel). Eesti keelest on laenatud eestirootsi pikko '(naljatlevalt) pikk inetu nina; kõhn siga pika kaela ja pika kärsaga'. Vt ka viker-1.

pits2 : pitsi : pitsi 'napsiklaas v napsiklaasitäis'
← saksa Spitzglas 'väike alt ahenev joogiklaas, eelkõige veini jaoks'
← baltisaksa Spitzglas 'likööriklaas'
Esialgu laenatud liitsõna pitsklaas on eesti keeles lühenenud. Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits3, pitsu1.

prügi : prügi : prügi 'tarbetu puru, rämps, jäätmed'
○ rügi
← alamsaksa brugge 'sild, tänav'
Alamsaksa sõna on algselt tähendanud kaigastest tammi, tammi põhja kindlustamiseks oli vaja ka kive, liiva ja prahti. Eesti keeles on laensõnaga esialgu tähistatud tänavasillutist, see tähendus on säilinud tegusõnas prügitama 'teed v pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'. Selleks kasutati kivi-, puidu- jm jäätmeid ning nii on hakatud nimetama ka igasugust rämpsu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi prige, priki, prugi 'mustus, jäätmed' ja baltisaksa Prüggi 'igasugused raasukesed'. Vt ka sild.

põrnikas : põrnika : põrnikat 'jässakas lehvikjate tundlatega (kahjurist) mardikas'
On arvatud, et võib olla tüve põrm variant, kui sõna on esialgu tähistanud maapinnal roomavat mardikat. Häälikuliselt ja rahvaetümoloogia kaudu on võinud mõjutada ka põrn.

sai : saia : saia 'nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl päts v pätsike)'
● liivi sōja(-lēba) 'väike sai, valge leib'
On arvatud, et algselt sama sõna mis saajad, saama. Saia pakuti pulmades ja esialgu kasutusel olnud liitsõna saialeib oleks sel juhul 'saajaleib, pulmaleib'. Eesti keelest on laenatud vadja saija 'sai', soome mrd saija 'sai', isuri saija 'sai', soomerootsi sajjo 'tähe- v ristikujuline v nelinurkne sai, mida kalamehed tõid Tallinnast v mida eestlased sadamas müüsid', eestirootsi sai 'nisuleib' ja vene mrd sájka 'saiake, kukkel' (-ka on vene liide).

sõba : sõba : sõba 'õlgadel v puusade ümber kantav suurrätitaoline naiste riietusese; tekk, voodikate'
○ lõunaeesti tsõba
◊ sobima,sõuke
● vadja sõpa 'rõivas, rõivad; pesu; kangas', sopia 'sobida, läbi saada; kõlvata; ära leppida; kokku leppida'
soome sopia 'mahtuda; passida, kõlvata; kokku leppida; (ära) leppida; lepitada', van srmt, rhvl sopa 'riided, rõivad; rüü'
isuri soppiia 'mahtuda; passida; kokku leppida; kõlvata'
Aunuse karjala soba 'riided; pesu', sobie 'sobida; korraldada, lahendada'
lüüdi soba 'riie, rõivas; meestesärk', sobida 'kokku leppida; kõlvata, passida'
vepsa soba 'riided; pesu; (mitm) menstruatsioon'
mansi sup 'särk'
Soome-ugri tüvi. sobima tähendus on esialgu olnud konkreetsem, riietega seotud, hiljem muutunud üldisemaks. Tuletises sõuke on b kadunud. Vt ka soveldama.

taju : taju : taju 'esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu'
● soome taju 'teadvus, meelemärkus; arusaamine, taip'
karjala taju 'arusaamine'
? saami doadjit 'katki murda'
? komi tujni̮ 'kõlbama, sobima'
? handi tij- 'kõlbama, sobima'
? mansi taj- 'kõlbama, sobima'
? neenetsi tujoʔ- 'kummardama, palvetama'
? kamassi tajlō- 'katki murdma, lõhkuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Sõna võeti kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele soome keele eeskujul, kuid on andmeid, et see esines ka vanemas murdekeeles, tähendus oli ligilähedaselt 'teadvus, meelemärkus'. Kirjakeeles tähendas sõna esialgu 'tundmine, instinktiivne arusaamine, teadvus; meelemärkus'. Vt ka taid, taim ja taipama.

tikk2 : tiki : tikki 'triibuline madratsi- ja mööbliriie'
← saksa Dicktuch 'tugev villane riie'
Laenuallikas on liitsõna, dick 'tüse; tihe, paks; jäme' + Tuch 'kalev (riidesort)'. Esialgu on kasutusel olnud liitsõna tikkriie, mille esikomponent on saksa liitsõnast laenatud, järelkomponent tõlgitud. Hiljem on liitsõna lühenenud, kogu tähendust on hakanud kandma esikomponent.