[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

higi : higi : higi 'nahas leiduvate näärmete soolaka maitsega eritis'
● liivi i’g 'higi'
vadja itši 'higi; aknahigi; piibupigi'
soome hiki 'higi; rõsi; piibupigi'
isuri higi 'higi'
Aunuse karjala higi 'higi'
lüüdi higi 'higi'
vepsa higo 'higi'
Läänemeresoome tüvi.

kusi : kuse : kust 'neerude vedel eritis, uriin'
● liivi ku’iž 'kusi'
vadja kusi 'kusi'
soome kusi 'kusi'
isuri kusi 'kusi'
Aunuse karjala kuzi 'kusi'
lüüdi kuži 'kusi'
vepsa kuzi 'kusi'
saami gužža 'kusi'
mari kuž- sõnas kuž-βüt 'kusi'
udmurdi ki̮ź 'kusi'
komi kuʒ́ 'kusi'
handi χŏs 'kusi'
mansi χuńś, χuś-wit 'kusi'
ungari húgy 'kusi'
nganassaani kunsə 'kusi'
sölkupi küśә 'kusi'
kamassi kшńze 'kusi'
matori kunǯ3 'kusi'
Uurali tüvi.

nõre : nõre : nõret 'näärmerakkudes tekkiv organismile vajalik eritis, sekreet; nire' nõrisema

rähm : rähma : rähma '(põletikulise) silma eritis, mäda silmas; (klaasile kogunenud) mustus, vedel soga, rääm'
● soome rähmä 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala rähmü 'rähm, silma eritis'
lüüdi riäžme, riäzme 'rähm, silma eritis'
? vepsa ŕähmästuda 'paksuks minna (näo kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rääm ja rähk.

rääm : rääma : rääma 'tolm, pori vm mustus; räga, padrik'
◊ kräämuline
● soome räämä, rääme 'rähm, silma eritis'
isuri räämü, räme 'rähm, silma eritis'
Aunuse karjala reämeä (osastav) 'rähm, silma eritis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rähm ja raamas.

röga : röga : röga 'hingamisteede väljaköhitav eritis'
● lüüdi rögä 'tatt'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas rögisema. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane samatähenduslik tüvi, mille vasted on liivi gregād 'röga, sülg', vadja räkä, hrv rätšä 'tatt; röga', soome räkä 'tatt; sülg', isuri rägä 'tatt', Aunuse karjala regä 'tatt', lüüdi regä 'tatt' ja vepsa rega 'tatt', samuti murdesõna räga 'röga, tatt; mustus'. On ka oletatud, et räga ~ röga on germaani laen, ← alggermaani *χrǣkan-, mille vasted on vanaislandi hráki 'sülg' ja rootsi mrd råke 'sülg'. Vt ka rekk.

vaik : vaigu : vaiku 'paljude taimede, eriti okaspuude eritatav sitke, veniv ja kleepuv mass; kõrvades tekkiv kollakas eritis'
● vadja vaikko '(puu- v kõrva)vaik'
soome vaikku 'kõrvavaik'
isuri vaikko 'kõrvavaik'
Aunuse karjala vaikku 'kõrvavaik'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu viekas 'jõud, elujõud; elu, eluiga'.