[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

era- 'mitteühiskondlik, mitteriiklik; isiklik, mitteametialane; omaette olev v toimuv; mittesõjaväeline; tsiviil-'
eraldi, eri, ära2, -äranis
algiraani *er- 'lahtine, eemalseisev; lahku minema, lahti harutama'
vanaindia ṛta- 'eraldatud'
liivi järā, jarā 'ära'
vadja erä- liitsõnas eräpooliin 'väline; erapooletu', eri 'eri, eraldi; erisugune'
soome erä 'partii, kogus; osa; summa; kord; kalal-, jahilkäik'
isuri eriksee 'eraldi'
Aunuse karjala erä 'üks, mingi; keegi', eri 'erinev; eriline'
lüüdi eriže 'eraldi; lahku, lahus'
vepsa eŕigata, eragata 'eralduda, lahti tulla; lahku minna'
saami earri 'piimakogus, mida põhjapõdralt v lehmalt (v kogu karjalt) korraga lüpstakse', earránit 'erineda'
Sõnas (ise)äranis on vana omastusliitega oleva käände vorm. Sõnades ära2 ja -äranis on tüvevariant, kus e > ä. Kirjakeelde on mitmeid tuletisi keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul moodustatud, nt erinema, vrd soome eritä 'erineda, erinev olla, lahku minna', või soome keelest laenatud, nt erak soome erakko 'eremiit, erak', eriline soome erillinen 'eraldi olev; üksi seisev', eriti soome erittäin 'eriti, väga', eristama soome eristää 'isoleerida, eraldada'. Vt ka eru.

erutama : erutada : erutan 'tunnetele, meeltele, kujutlustele tugevasti mõjuma, meeli üles kihutama, ärevaks, rahutuks tegema; virgutama, õhutama, ergutama, stimuleerima' erev

hüüdma : hüüda : hüüan 'hõikama, valju häälega käsku, kutset vms edastama; hõigates kutsuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase tagavokaalse läänemeresoome tüve vasted on soome huutaa 'hüüda; karjuda, kisada; hõikuda; röökida; unnata', isuri huutaa 'hüüda, karjuda', karjala huutoa 'hüüda, karjuda; peksta'. Läänemeresoome tüve on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *hūta, mille vaste on nt gotlandi huti 'hüüdma, karjuma'.

kehutama : kehutada : kehutan 'õhutama, ergutama, julgustama, üles kutsuma'
soome kehottaa 'õhutada, ergutada, julgustada, üles kutsuda; keelitada; kutsuda, paluda; soovitada; nõu anda, manitseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõnas on sama tüvi mis sõnas kehklema.

kiinduma : kiinduda : kiindun 'tähelepanelikult kellelgi v millelgi peatuma; sügavat poolehoidu v pidevat huvi tundma hakkama, armastama hakkama'
soome kiintyä 'kiinduda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas kindel.

kuulma : kuulda : kuulen 'hääli, helisid kuulmiselundi abil tajuma ja eristama'
liivi kūlõ 'kuulda'
vadja kuulla 'kuulda; tunda, haista'
soome kuulla 'kuulda'
isuri kuulla 'kuulda; tunda'
Aunuse karjala kuulta 'kuulda; kuulata'
lüüdi kuulda 'kuulda; sõna kuulata; tunda'
vepsa kulda 'kuulda'
saami gullat 'kuulda; aru saada; tunda'
ersa kuľams 'kuulma; kuulama'
mokša kuľəms 'kuulma'
mari kolaš 'kuulma'
udmurdi ki̮li̮ni̮ 'kuulma'
komi ki̮vni̮ 'kuulma; tundma; kuulduma, kostma'
handi χol- 'kuulma; tajuma'
mansi χūli- 'kuulma; mõistma, tajuma'
? ungari hall 'kuulma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kuuluma.

laen : laenu : laenu 'raha, ese vm, mis on antud kasutada ja mille peab kokkulepitud tähtajaks tagastama; ülevõetud aines v element'
lõunaeesti lain, kirderanniku lain
alggermaani *laiχ(w)na-
algskandinaavia *laiχna
vanaislandi lán 'laen'
vanarootsi lān 'laen'
liivi lainõ 'laenata'
soome laina 'laen'
isuri laina 'laen'
Aunuse karjala laihin 'laen'
lüüdi laihina '(loonus)laen'
Germaani või noorem, skandinaavia laen.

lembima : lembida : lemmin '(hellalt) armastama'
soome lempiä 'armastada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on Aunuse karjala ľembi 'meheleminekueas neiu positiivsete omaduste kogum (veetlus, sarm, majapidamisoskus); maine', lüüdi lemb 'armastus, õnneks läinud abiellumine' ja tõenäoliselt ka isuri lemissä 'lõõmata'. Tüvi esineb ka eesti muistsetes eesnimedes, nt Lembit(u), Tõivelembi, Aulembi. Sama tüvi võib olla murdesõnas lembmä 'kõrbema', tüve esialgne tähendus on läänemeresoome keeltes arvatavasti olnud seotud põlemisega. Laenatud on ka tuletis lembe, ← soome lempeä 'lembe, mahe; õrn, hell'. Vt ka lemmik.

raatsima : raatsida : raatsin 'sisemiselt valmis olema midagi tegema v kuidagi toimima, täima'
vanavene račiti 'tahtma, armastama, suutma'
vene mrd ráčit 'soovima, tahtma, innukalt püüdlema'
vadja raattsia 'raatsida'
soome raatsia, raskia 'raatsida; tihata'
isuri raatsia 'raatsida'
Aunuse karjala rahita 'raatsida'
vepsa račťä 'raatsida'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Iisakus kõneldud vene murrakust on registreeritud bumeranglaen ratsebitsa 'raatsima' (← raatsib).

rüüstama : rüüstata : rüüstan 'hävitades, röövides laastama, tühjaks, paljaks riisuma; lõhkuma ja lagastama'
● ? liivi rīštõ, rǖštõ 'haarata, kahmata, midagi vägivaldselt teha; kühveldada'
vadja rööset 'röövida, riisuda; varastada'
soome ryöstää 'röövida, riisuda; ära v endale võtta; end lahti rebida, valla pääseda'
isuri rööstää 'röövida, riisuda; ära võtta'
Aunuse karjala rüöstiä 'röövida, riisuda; ära võtta; tormata, kihutada [?]'
lüüdi rüöstäüdüdä 'end lahti rebida'
vepsa röstta 'välja kiskuda, kitkuda, tõmmata'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud.

suvatsema : suvatseda : suvatsen '(armuliselt) heaks arvama; lahkesti, armuliselt valmis olema, vaevuma, viitsima'
suva
soome suvaita 'sallida; kannatada; suvatseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kirderannikumurrete suatsema 'soovima, tahtma, himustama' ja suvama 'sallima, armastama' on ilmselt samuti soome keelest laenatud.

säru : säru : säru kõnek 'ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu'; mrd (hrl mitm) külapidu'
vene žar 'kuumus; leitsak; kirg, õhin', poddát žáru 'leili viskama'; piltl 'taga kihutama, ergutama', nagnát žáru 'säru tegema'
Otsene laenuallikas on olnud käändevorm žáru.

trääs : trääsa : trääsa 'kahe sõrme vahele pistetud pöidlaots (põlgliku keeldumise, pilkamise vms osutamiseks)'
reas, trääsk, träss
vene draznít 'õrritama, nokkima, kiusama, narri(ta)ma; ergutama, õhutama'
On arvatud, et kõigepealt on laenatud murretes tuntud tegusõna trääsmä 'pahandama, tõrelema, näägutama; kiskuma, rebima; puskama; peksma', millest hiljem on tuletatud nimisõna trääs.

turgutama : turgutada : turgutan 'kosutama, toibutama, (elu)jõudu andma; ergutama, virgutama, õhutama; kohendades, remontides töökorda seadma, putitama'
vadja turgutõlla 'leevendada [?]'
soome mrd turkuttaa 'peale sundida, peale käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka turgatama.

utsitama : utsitada : utsitan 'õpetama; taga sundima, ergutama; karistama'
uutsitama, utsutama
vene učít 'õpetama, koolitama'
Laenatud on teinegi samatüveline sõna, utsin.

ässitama : ässitada : ässitan 'koera ergutama, hassetama; tegema õhutama, üles kihutama, ergutama'
● ? soome van srmt äsittää 'ässitada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas õssitama. Mõjutanud võivad olla alamsaksa hissen, hessen 'taga ajama' ja baltisaksa hess, hetz 'häss, äss'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur