[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

endine : endise : endist 'kunagine; selline nagu varem, muutumatu' enne

enne 'varem, varemalt; eelnevalt, esmalt, kõigepealt'
◊ endine, ennustama
● liivi enst 'varem'
vadja enne 'varem, vanasti; eelnevalt, kõigepealt; pigem'
soome ensi 'esimene; järgmine', ennen 'varem, vanasti; eelnevalt'
isuri enne(n) 'varem'
Aunuse karjala enzi 'esimene', enne 'varem, algul'
lüüdi ende 'varem'
vepsa ende 'varem, vanasti'
Tõenäoliselt tuletatud *nen-liitega asesõnatüvest e-, et. Kuigi tegusõna ennustama on tuntud ka eesti murretes, on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soovitatud nii tegusõna kui ka nimisõna enne 'ettetähendus' soome keele eeskujul, vrd soome ennustaa 'ennustada, ette kuulutada'; enne 'enne, ettetähendus, märk'. ennistama on tõenäoliselt laenatud soome keelest, ← soome entistää 'ennistada; restaureerida; parandada'.

ennustama : ennustada : ennustan 'ette kuulutama' enne
● vadja ennussaa 'ennustada'
soome ennus 'enne; ettetähendus, märk'
isuri ennustaa 'ennustada'
Aunuse karjala ennustua 'ennustada'
vepsa endustada 'ennustada'

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
◊ edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
● liivi je’d, je’ddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama ← soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema ← soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

et (sidesõna)
● vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi ań 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

ette 'liikumise suunas teatud kaugusele; esikülje külge; takistuseks; enne, varem; ajaliselt kaugemale, tulevikku' esi

kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
← alamsaksa schap 'kapp'

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
← alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

kirik : kiriku : kirikut 'suur (torniga v tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks; (seal peetav) jumalateenistus; jumalateenistusel osalejad; mingi usundi (hrl kristluse) v selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm'
← vanarootsi kirkia 'kirik'
← vanasaksi kirika, kerika 'kirik'
● vadja tšerikko 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
soome kirkko 'kirik(uhoone); kirikuorganisatsioon'
isuri kirkko 'kirik(uhoone)'
Aunuse karjala kirikkö 'kirik(uhoone)'
lüüdi kirkko, kirikkö 'kirik(uhoone)'
saami girku, kirku 'kirik(uhoone); jumalateenistus'
Sõna on enamasti peetud vanarootsi laenuks, kuid häälikuliselt sobiv laenuallikas on ka ajaliselt varasem vanasaksi (alamsaksa keele eelaste) sõna. Varasemat laenamist (enne Soome ja Eesti ristiusustamist) kinnitab sõna levik idapoolsetes läänemeresoome keeltes. Saami vaste on vähemalt osaliselt soome keelest laenatud.

koit : koidu : koitu 'idataeva helendus enne päikesetõusu'
● liivi kuoi 'koit'
soome koi 'koit'; mrd 'ida'
komi ki̮a 'koit'
handi χuńəľ 'koit'
mansi χuj 'koit'
ungari hajnal 'koit'
? neenetsi χajerᵊʔ 'päike'
? eenetsi kaja 'päike'
? nganassaani kou 'päike'
? sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus; kuum, palav'
? kamassi kuja 'päike'
? matori kaja 'päike; päev'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. koit on vana tuletis. Liiteta tüvi on saarte murdes esinev sõna koi 'eha(valgus)'. Vt ka kae.

kõrv : kõrva : kõrva 'inimeste jt imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund'
○ kirderanniku korv
◊ kõrval
● liivi kūora 'kõrv'
vadja kõrva 'kõrv'; kõrvaza 'kõrval'
soome korva 'kõrv'; korvassa 'juures'
isuri korva 'kõrv'; korvaas 'kõrval'
Aunuse karjala korvu 'kõrv'; korvas 'kõrval'
lüüdi korv 'kõrv'
vepsa korv 'kõrv'; korvas 'kõrval'
saami (bealje-)goarvi 'kõrvaauk'
? udmurdi kuar 'leht'
? komi kor 'leht'
? neenetsi χa 'kõrv'
? eenetsi kō 'kõrv'
? nganassaani kou 'kõrv'
? sölkupi k͔ō 'kõrv'
? kamassi ku 'kõrv'
? matori kuh 'kõrv'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Teisalt on oletatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen sama tüve varasemast vastest, mis on tüve sarv laenuallikas. Laenamine pidi toimuma enne, kui indoeuroopa algkeeles toimus häälikumuutus *ḱ- › *ś-, või laenati murdest, kus seda muutust ei toimunud. Vt ka kõrik.

laga1 : laga : laga 'vedel, lahja toit'
← eestirootsi loka 'soolvesi', lŏga liitsõnas kœṯ-lŏga 'liha keeduleem'
Sõna on laenatud tõenäoliselt enne, kui eestirootsi murretes on esimeses silbis toimunud muutus a > o, vrd rootsi lake 'soolvesi'. Eesti keeles on algne tähendus edasi arenenud: 'soolvesi' > 'sodine vesi' > 'halb toit, halb jook'. Tähenduse arengut on tõenäoliselt mõjutanud ka häälikuliselt ja tähenduselt lähedased sõnad, nt liga, läga, löga.

leisikas : leisika : leisikat 'endisaegne massiühik (Baltikumis ja mujal Põhja-Euroopas), 20 naela'
← alamsaksa līs-, lives-, livesch- liitsõnades līspunt, livespunt, liveschpunt 'Liivimaa pund'
Vana Baltimaade massiühik oli arvatavasti tuntud juba enne sakslaste vallutust 13. sajandil. Eestis kadus tarvituselt pärast meetermõõdustiku kehtestamist.

liitma : liita : liidan 'ühendama; summat leidma, kokku arvutama' ligi
● vadja liittää 'liita; lisada'
soome liittää 'ühendada, liita, kinnitada; seostada; lisada'
isuri liitto- liitsõnas liittopiirakka 'mõrsja kodus enne pulmi peetav sündmus'
Aunuse karjala liitteä 'lisada, jätkata'
lüüdi līttada 'ühendada'

risti- 'kristlik'
← ladina Christi (omastav) 'Kristuse'
← alamsaksa kristen 'kristlik, risti-; kristlane'
← saksa Christ-, Christen- 'kristlik, risti-'
Tüvi esineb liitsõnades ristiusk, ristiinimene, ristikirik, ristikogudus, ristirahvas. Need liitsõnad on osalised tõlkelaenud, vrd nt ladina fides Christi 'Kristuse usk, s.o ristiusk', saksa Christenglaube 'ristiusk', Christenmensch 'ristiinimene, kristlane'. Rist ristiusu sümbolina oli Eestis kindlasti tuntud juba enne läänest tulnud ristiusustamist. Nii segunes teatud seostes Kristuse nimi keeles juba varem esinenud tüvega rist ning tänapäeva keeletajus ongi need tüved eristamatud.

sõõrduma : sõõrduda : sõõrdun 'enne lüpsi nisadesse kogunema (piima kohta); piima jooksma'
● ? vadja sõrtua 'kalgenduda (piima kohta)'
Võib olla tüve sõra- variant. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõõrd, kuid tähenduse poolest on seos küsitav. Samuti on arvatud, et sama tüvi mis sõõr.

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami dá 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa’ 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi tā 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

teos : teose : teost 'loova töö v tegevuse tulemus, (kunstikavatsuslikult) tehtu v loodu'
← soome teos 'teos, taies, töö; toode; tegemisel olev ese'
Laenatud kirjakeelde tõenäoliselt enne keeleuuendust. Soome sõna on tegema tüve tuletis.

vang1 : vangi : vangi 'kinnipidamisasutuses karistust kandev v enne kohtuprotsessi seal viibiv isik'
← alamsaksa vangen 'vang'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi fånge 'vang'.

varas : varga : varast 'võõrast vara omaniku loata ja teadmata ära võttev isik'
← alggermaani *warǥaz
gooti -wargs 'ühiskonnast väljaheidetud kurjategija' liitsõnas launawargs 'tänamatu inimene'
rootsi varg 'hunt'
islandi vargur 'hunt'
● vadja vargas 'varas'
soome varas 'varas'
isuri varas 'varas'
Aunuse karjala varras 'varas'
lüüdi vargaz 'varas'
vepsa vargaz 'varas'
Germaani sõna on laenatud läänemeresoome keeltesse enne, kui see skandinaavia keeltes on hakanud sõnatabu tõttu tähistama hunti. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi var 'varas'.