[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aam : aami : aami 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'
← alamsaksa am(e) 'veini, harvem õlle mõõt'

ankur2 : ankru : ankrut 'väheldane vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt, umbes 30–40 liitrit'
← rootsi ankar(e) 'ankur, mahumõõt'
← alamsaksa anker 'ankur, mahumõõt'
← saksa Anker 'ankur, mahumõõt'
Sõna lõpuosa on muganemisel seostatud oma liitega -ur või seda on mõjutanud ankur1.

arssin : arssina : arssinat 'endisaegne pikkusmõõt, nt Venemaal 71,12 cm; mõõdupuu'
○ arsin(g)
← vene aršín 'arssin'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi aṣin, āṣ’n, aṣṣin 'Vene pikkusmõõt'.

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
← alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
● vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

ei (eitussõna)
◊ eba-,ebalema,ega,eks,ära1
● liivi ä’b (eitustegusõna kindla kõneviisi oleviku ains 1P ja 3P, mitm 1P ja 3P), äd (ains 2P), alā (käskiv kõneviis)
vadja en, et, ep, emmä, että, evät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkoo, elkääm, elkaa, elkoo (käskiv kõneviis)
soome en, et, ei, emme, ette, eivät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), älä, älköön, älkäämme, älkää, älkööt (käskiv kõneviis)
isuri en, ed, ei, emmä, että, eväd (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkää (käskiv kõneviis)
Aunuse karjala en, et, ei, emmo, etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), äľä, äľgäh, äľgiä, äľgiättö (käskiv kõneviis)
lüüdi en, ed, ei, emme ~ emmo, ette ~ etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ela ~ elä ~ älä, elgai ~ algah ~ älgäh, algam, elgad ~ algad, älgädäh (käskiv kõneviis)
vepsa en, ed, ii̯ ~ ei, eme͔i, ete͔i, ii̯ ~ ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ala, oug(a)ha, ougam, ougat, oug(a)ha (käskiv kõneviis)
saami i- (eitustegusõna tüvi), eahpe- 'eba-'
ersa e-, i- (eitustegusõna tüved)
mokša e-, i- (eitustegusõna tüved)
mari i-, ə̑- (eitustegusõna tüved)
udmurdi u-, e̮- (eitustegusõna tüved)
komi o-, e- (eitustegusõna tüved)
neenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi)
eenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi), i- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
nganassaani ńi- (eitustegusõna tüvi)
sölkupi i̮- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
kamassi e-, i- (eitustegusõna tüved), ei 'ei'
matori i- (eitustegusõna tüvi)
Uurali tüvi. Arvatakse, et sugulaskeeltes esinev tagavokaalne eitustegusõna tüvi, mille vasted on nt ersa a-, mokša a-, handi ă-, mansi a-, ā-, on selle tüve variant. Samalaadseid eitustegusõna tüvesid on ka teistes keeltes, nt jukagiiri o-, e-, mongoli e-, evengi ä-. Eesti kirjakeeles on üldistunud üks endise eitustegusõna vorm, ei, tõenäoliselt < *ejä, mis vastab tänapäeva tegijanimedele. Seda on peetud ka vanaks minevikuvormiks. eba- on eitustegusõna oleviku kesksõna. Sõnas eks on vanad liited *-ko ja *-s. Kirjakeele eba-liitelistes sõnades, nt ebamäärane, ebakoht, ebamugav, on eeskujuks olnud soome keel, vrd soome epämääräinen, epäkohta, epämukava. Käskiva kõneviisi vorm ära1 on segunenud määrsõnaga ära2, era-. Vt ka ehk, eirama, eisik, eksima, kaheksa, pole, teps, üheksa.

endine : endise : endist 'kunagine; selline nagu varem, muutumatu' enne

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
○ lõunaeesti hamõh
← alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
● liivi a’m 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

harjusk : harjuski : harjuskit 'endisaegne rändkaubitseja, kes müüs kaupa ja vahetas seda ka seaharjaste vastu' hari

kaabakas : kaabaka : kaabakat 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'; mrd 'põgenik, väejooksik (endisel ajal)'
Tõenäoliselt tuletis kaapima tüvest, millel vanemas murdekeeles on ka tähendus 'ära jooksma'. Ilmselt on 'põgenik, väejooksik' sõna algsem tähendus, millest hiljem on kujunenud 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'.

kapp1 : kapa : kappa 'puunõu ühe pikema küljelauaga, kust kinni hoida; endisaegne mahumõõt'; mrd 'teatud pinnamõõdu ühik'
○ kirderanniku kappa
← alggermaani *skapa-
vanasaksi skap 'anum, nõu'
saksa mrd Schaff 'ammutamisnõu; toober; vilja-astja'
● vadja kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'
soome kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'; van 'teatud pinnamõõt'
isuri kappa 'mahumõõt; väike lohk; suur viljavihkude kuhi rehes'
Aunuse karjala kappu 'mahumõõt; haavapuust ümmargune kaaneta vakk'
lüüdi kappe͔ 'mahumõõt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kap 'ühe pikema küljelauaga puunõu' ning eestirootsi kapp 'ühe pikema küljelauaga puunõu'.

kasarm : kasarmu : kasarmut 'hoone sõjaväe allüksuste püsivaks majutamiseks; endisaegne suur töölisperekondade elamu tehase juures'
○ kassarm, kadsarm(u), kasaram, ka(s)sarmann
← vene kazárma 'kasarm'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa mrd Kasarme 'kasarm'. Laenamist vene keelest osutab tüvevokaal -u, mis lähtub tõenäoliselt vene käändevormist kazármu. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi kásarm 'kasarm'.

kihelkond : kihelkonna : kihelkonda 'muinaseestlaste halduslik-territoriaalne üksus; endisaegne maakiriku koguduse piirkond, ajaloolis-etnograafiliste iseärasustega ala' kihl

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

kortel : kortli : kortlit 'endisaegne vedelike mõõtühik: veerand toopi; endisaegne pikkusühik: veerand küünart'
○ kolter, korter, kortser
← alamsaksa quartēr 'veerand'
Samast allikast on laenatud ka korter.

krihvel : krihvli : krihvlit 'endisaegne kiltkivist kirjutuspulk'
○ rihvel, rehvel, krõhvel
← saksa Griffel 'krihvel'

kõrts : kõrtsi : kõrtsi 'endisaegne joogi- ja söögimaja'; kõnek 'restoran, baar'
← vene korčmá 'kõrts'
Laen on muganemisel lühenenud. Laenatud on ka sama tüve tuletis, kõrtsmik. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Körts 'kõrts', liivi kõŗtši- liitsõnas kõŗtšipǟva 'vastlapäev' ja soome mrd kortsi 'kõrts'.

küünar : küünra : küünart 'õlavarrest allapoole jääva käsivarre osa pikkusest tuletatud endisaegne pikkusühik'
● liivi kīndõr 'küünar; küünarnukk'
vadja tšünnär- liitsõnas tšünnärpää 'küünarnukk'
soome kyynärä 'küünar'
isuri küünärä 'küünar'
Aunuse karjala küńäbrüs 'küünarnukk'
lüüdi ḱüur 'küünar'
vepsa künabruz 'küünarnukk'
? saami gaigŋir, gardnjil 'küünarnukk'
koltasaami kõõnjâr 'küünarnukk'
ersa keńeŕe 'küünarnukk'
mokša keńəŕ 'küünarnukk; küünar'
mari kə̑ńer 'lõngamõõt'; kə̑ńer-vuj 'küünarnukk, küünar'
udmurdi gi̮r- liitsõnas gi̮r-pum 'küünarnukk'
komi gi̮rďʒ́a 'küünarnukk'; mrd gi̮r 'kangamõõt'
idahandi kö̆ṇŋi 'küünarnukk'
mansi kwonl-ӑul 'küünarnukk'
ungari könyök 'küünarnukk'
Soome-ugri tüvi.

leigar : leigari : leigarit 'endisaegne mängumees, (ränd)moosekant'
← soome leikari 'rändmoosekant'
Laenatud murretesse koos rahvamänguga. On ka arvatud, et laenatud eestirootsi murretest, ← eestirootsi læı̯gær 'mängija, pillitaja'. Soome sõna on laenatud vanarootsi keelest, ← vanarootsi lekare 'pillimees, vigurdaja'.

leisikas : leisika : leisikat 'endisaegne massiühik (Baltikumis ja mujal Põhja-Euroopas), 20 naela'
← alamsaksa līs-, lives-, livesch- liitsõnades līspunt, livespunt, liveschpunt 'Liivimaa pund'
Vana Baltimaade massiühik oli arvatavasti tuntud juba enne sakslaste vallutust 13. sajandil. Eestis kadus tarvituselt pärast meetermõõdustiku kehtestamist.

liiv2 : liivi : liivi '(endisaegne) prismataoliselt puuraamile tõmmatud võrkpüünis kalapüügiks madalas vees'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on nt rootsi glip, glib 'suure avaga võrkpüünis', taani glib 'võrkpüünis', norra mrd glip 'võrkpüünis'; see on siiski häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līm 'väike kolmekandiline rüsa, millega kalastatakse ojades' (← murdevariant liim) ja võib-olla ka läti līvis, līve 'võrkpüünis kalapüügiks madalas vees; kolmnurkne võrkpüünis'.

lood1 : loodi : loodi 'endisaegne raskusmõõt; veekogu sügavuse mõõtmise seade, riist püst- v rõht-, harvemini ka kaldsihi määramiseks v kontrollimiseks'
← alamsaksa lōt, lode 'plii, -kuul; lood mere sügavuse v vertikaalse joone mõõtmiseks; pool untsi; münt'
Samatüveline tegusõna loodima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa loden 'loodima'.

lööper : lööpri : lööprit 'endisaegne kiirjooksjast sõnumikandja'
○ leeper
← alamsaksa loper 'jooksja, käskjalg'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi lēpar 'jooksja'.

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
← alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

mutt1 : muti : mutti 'tiibade ja kotitaolise päraga hrl endisaegne võrkpüünis, nooda eriliik'
← vene mutník 'kalapüügiriist, põhjanoot'

mõdu : mõdu : mõdu 'endisaegne kääritatud, alkoholisisaldusega meejook; tööstuslikult valmistatud alkoholita linnasejook'
? ← balti *medu-
leedu medus 'mesi'
läti medus 'mesi; mõdu'
preisi meddo 'mesi'
? ← alggermaani *među-z
vanaislandi mjǫðr 'mõdu'
vanarootsi miöþer, mioþer 'mõdu'
vanaülemsaksa metu 'mõdu'
● vadja mõtu 'mõdu; õlu'
soome mrd metu 'nektar, mesi, mahl'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mädo, mödo, mäto 'mõdu'.

mõõk : mõõga : mõõka 'endisaegne nugaja teramikuga külmrelv raiumiseks v torkamiseks'
← alggermaani *mēkⁱja-z, *mēkⁱja-
vanaislandi mækir 'mõõk'
gooti mēki (sihitav) 'mõõk'
norra mækje 'iiris'
● liivi mȭk 'mõõk'
vadja mõõkka 'mõõk'
soome miekka 'mõõk'
isuri meekka 'mõõk'
karjala miekka 'mõõk'
lüüdi miek 'mõõk'

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
← alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
← saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.

puud : puuda : puuda 'endisaegne massiühik'
← vene van pud 'puud'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi pōd 'puud'.

puustus : puustuse : puustust 'tühi, harimata maa, kõnnumaa; vaene- ja ligaloga-olek v -olija'; mrd 'üksiktalu; ostetud talukoht, mõis endisel Venemaal'
← vene pústoš’ 'tühi, harimata maa'

pürjel : pürjeli : pürjelit van 'endisaegne linnakodanik'
← baltisaksa Bürger 'kodanik, (linna)elanik'
Baltisaksa murdes hääldati g j-na. Laenu muganemisel on sõnasisese r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Kasutusel on ka asenduseta variant pürjer, nt pürjermeister 'linnapea, linnavalitsuse eesistuja'.

ribi2 : ribi : ribi 'püünisejada'
● soome rivi 'rida, rivi; (endisaegne) mitme toaga elumaja'
Läänemeresoome tüvi. Murretes esineb ka algsem tüvevariant rivi. Teisalt on arvatud, et tüvi on rootsi keelest laenatud, ← rootsi mrd riv 'leetseljak, kari, rahu', ja on toimunud tähendusnihe (soome sõna on sel juhul rööplaen, milles on samuti toimunud tähendusnihe) või et rootsi tüvi on eesti murretesse laenatud soome murrete vahendusel. Vt ka rivi.