[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
◊ lahas, lahkuma
? ← alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
? ← alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
● liivi lō’gõ 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

lehk : leha : lehka 'tugev, hrl ebameeldiv lõhn, hais'
● soome van kirjak löhkä 'halb lõhn, hais'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lehvima.

lohk : lohu : lohku 'väheldane süvend; nõgu, vajutusjälg'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt võib olla sõnade lahk või lõhkema tüve variant.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
← balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
● vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

luik : luige : luike 'suur pikakaelaline veelind (Cygnus)' luikama
● vadja luikko 'luik'
soome mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
karjala luikku 'hani'

luisk : luisu : luisku 'hrl mingist abrasiivist teritusvahend tööriista käsitsi teritamiseks'
◊ luiskama
● vadja luiska 'luisk, kõvasi', luizgata 'luisuga teritada; valetada; visata; lüüa'
soome luiska 'luisk, kõvasi'
isuri luiska 'luisk, kõvasi'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on sõnas luiskama 'valetama'. Vt ka liusk.

lukk1 : luki : lukki 'suguti või kõdisti eesots'
Võib olla sama tüvi mis lukk2.

lukk2 : luku : lukku 'vahend ukse, kaane, luugi vm sulgemiseks'
← alggermaani *lukōn-
vanaislandi loka 'lukk, riiv'
vanarootsi loka, luka 'värav, uks'
● vadja lukku, lukko 'lukk'
soome lukko 'lukk'
isuri lukku 'lukk'
Aunuse karjala lukku 'lukk'
lüüdi lukk(u) 'lukk'
vepsa lukkol 'lukk'
Läänemeresoome tegusõnatüvi, nt sõnas lukustama, võib olla eraldi germaani laen, ← alggermaani *luk-, mille vasted on nt vanaislandi lykja 'sulgema; lukku panema' ja vanarootsi lykkia 'sulgema; lukku panema'. Eesti keelest on laenatud läti luķis 'lukk, noalukk'.

luuk : luugi : luuki 'ava sulgev v kaitsev hingedel pöörduv või ettetõstetav kate'
← alamsaksa luke 'ava põrandas v seinas, mis suletakse uksega'
← saksa Luke 'luuk'

lõhe : lõhe : lõhet '(hrl suurem, sügavam, laiem) pragu' lõhkema

lõhi : lõhe : lõhet 'jõgedes kudev maitsva roosa lihaga põhjapoolsete merede siirdekala (Salmo salar)'
← balti
leedu lašiša 'lõhi'
läti lasis 'lõhi'
preisi lasasso 'lõhi'
● vadja lõhi 'lõhi'
soome lohi 'lõhi'
isuri lohi 'lõhi'
Aunuse karjala lohi 'lõhi'
lüüdi lohi 'lõhi'
vepsa lohi 'lõhi'
saami luossa 'lõhi'

lõhn : lõhna : lõhna 'haistmisaistingut esile kutsuv gaasiliste ja lenduvate ainete omadus'
● vadja lõhna 'tuulepuhang, -õhk; pehme, soe, mahe (tuule kohta)'

lõõsk : lõõsa : lõõska 'lõõm'
● vadja lõõska '(ahju)lõõr, (ahju) kummialune; ahjusuu; kolle; (ahju)lõõsk'
soome lieska 'leek, lõõsk, lõõm'
isuri leeska '(tule)leek'
Aunuse karjala liestiä 'leegiga põleda'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

muhk : muhu : muhku 'kuhikjas, mügarjas, kühmjas vms väiksem kõrgenenud koht'
● vadja muhku 'muhk, kühm; (muhk)kasvaja'
soome mrd muhka 'kühm, muhk, paksend, paise, pahk'
isuri muhku 'kühm, muhk'
karjala muhku 'löök; kühm, muhk, küngas'
ersa muška, muškaz 'song'
Läänemeresoome-mordva tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnades mõhk1, mühklik. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mohk 'kase ja lepa pahk'.

mõhk1 : mõha ~ mõhu : mõhka ~ mõhku 'jämedam koht, paisutus, kumerus; mõhn, kühm'; kõnek 'natuke, põrmuke, raas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi võib olla nt mõhn. Vt ka mõhk2.

mõhk2 : mõhe : mõhke 'hrl kolme jalaga ovaalne v ümmargune kaanega suletav puunõu leivataigna tegemiseks, leivaastja'
Võib olla sama tüvi mis mõhk1, sest nõusid tehti ka puu pahkadest.

puhk1 : puhu : puhku 'kord, juhtum; hetk, viiv; natuke' puhuma

puhk2 : puhu : puhku 'karusnahast ääris'
○ puhka
← vene mrd opúha 'karusnahast ääris, kant'
Laenamisel on rõhutu esisilp ära jäetud.

põhk : põhu : põhku 'teraviljavarte sasi, millest terad on viljapeksul eemaldatud'
○ kirderanniku pehk(o)
◊ pehkima
● liivi pȭ’kt 'peenike tolm'
vadja põhku 'põhk; (looma) pesa(paik); pesakond, perekond'
soome pehku 'põhk; allapanu'
isuri pehku 'põhk, õled'
Aunuse karjala pehko 'pehastunud kask'
lüüdi pehk 'pehastunud kask'
vepsa pehk 'seest pehastunud puu v känd, õõnes puu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka pihu.

rõhk : rõhu : rõhku 'pinnale risti mõjuv jõud; millegi esiletõstmine; surve'
● ? soome rehkiä 'rügada, rassida; mürada, möllata'
? Aunuse karjala riehkie 'lüüa, peksta, taguda; lehvitada, vehkida'
? lüüdi riehkidä 'rängalt lüüa, peksta'
? vepsa rehkta 'raputada, põrutada; rebida, kiskuda'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka murdesõna rehkma 'vehkima, materdama'. Lähedane tüvi on nt sõnas rähklema. Vt ka rõhuma ja rõht.

tuhk : tuha : tuhka 'orgaanilise aine täielikul põlemisel tekkiv hallikas pulbritaoline jääk'
◊ tuhkur1
? ← alggermaani *tuska-, *tuskā-
vanaülemsaksa zuscen 'tuhaks põletama'
● liivi tū’gõd (mitm) 'tuhk'
vadja tuhka 'tuhk'
soome tuhka 'tuhk'; mrd 'peenike liiv'
isuri tuhka 'tuhk'
Aunuse karjala tuhku 'tuhk'
lüüdi tuhk(e͔) 'tuhk'
vepsa tuhk 'tuhk; pudemed, pihu, puru'
Vt ka tuhkur2.

tõhk : tõhu : tõhku 'tuhkur'
On oletatud, et reeglipäratu variant tüvest tuhkur2. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mis esineb murdesõnas tohkema 'lagunema, pehkima, pudedaks minema, rebenema' ja mille vasted on vadja tohgata 'katki lüüa (muna); lahti v lõhki v läbi torgata', isuri toheda 'lõhkeda, katki minna' ning soome tohkeissa(an) 'elevil v õhinas olla; ärritatud olla', mrd tohko 'juhm, loll, napakas; pehkinud, pudedaks muutunud'. Tähendusi seoks halvustav varjund.

uluk : uluki : ulukit 'mets- v jahiloom' ulgu-

võhk1 : võha : võhka 'taim võhaliste sugukonnast (Araceae)'; mrd 'soistes kohtades kasvav kalla moodi mürgine taim, soovõhk (Calla palustris)'
● vadja võhka 'soovõhk'
soome vehka 'soovõhk'
isuri vehka 'soovõhk'
Aunuse karjala vehku 'soovõhk'
lüüdi vehk 'ubaleht'
vepsa vehk 'ubaleht'
Läänemeresoome tüvi.

võhk2 : võha : võhka 'suur lõikehammas'
● vadja viuhka 'kihv'
? soome viuhka 'lõikader'
isuri viuhka 'kihv'
Võib olla tüve kihv variant, milles häälikud on kohad vahetanud.

õhk : õhu : õhku 'Maad ümbritsev gaaside segu; maapinna kohal olev ruum; atmosfäär'
◊ õhetama, õhkima
● soome hehkua 'hõõguda, õhetada, lõõmata, lõkendada'
isuri hehkua 'hõõguda, lõkendada'
karjala hehkuo 'hõõguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Algne tähendus oli ilmselt 'hingeõhk, välja hingatav õhk'. Võib olla osaliselt segunenud õhkama tüvega. Vt ka õhin.