[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

heeringas : heeringa : heeringat 'põhjapoolseis ookeanivetes ja meredes parvedena elutsev 30–40 cm pikkune kala (Clupea harengus)'
heering, hääring, jeering, hereng, eerik
saksa Hering 'heeringas'
Liide -as on lisatud teiste kalanimetuste analoogial.

hink : hingu : hinku 'veekogude põhjas elutsev väike paeljas kala (Cobitis taenia)'; mrd 'emakala'
soome mrd hinkka 'teatud väike kala; rääbis; räim'
Läänemeresoome tüvi.

kilk : kilgi : kilki 'ahjupragudes, soemüürivahedes jm elutsev kollakaspruun siristav toaputukas (Gryllus domesticus)'; piltl 'kerge alkoholiuim; kiusav kinnismõte'; mrd 'merikilk (Mesidothea)'
kirderanniku kilki
vadja tšilttši 'kilk; rohutirts, heinaritsikas'
? soome kilkki 'merikilk'; mrd 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on oletatud, et sama mis sõnas kilkama. Sõna piltlikud tähendused on ilmselt saksamõjulised, vrd saksa Grillen im Kopf haben 'tujutsema' (sõna-sõnalt 'kilke peas omama'). Lähedase läänemeresoome tüve vasted on liivi kerk 'rohutirts, heinaritsikas; kilk' ja vadja tširkka 'rohutirts, heinaritsikas; kilk', tširkki, tširkku 'kilk'.

lõvi2 : lõvi : lõvi 'peamiselt Aafrika savannides ja poolkõrbetes elutsev suur pruunikaskollane kaslane (Panthera leo)'
lõu-
alamsaksa louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina leo 'lõvi', vanakreeka léōn 'lõvi'.

metsis : metsise : metsist 'okasmetsades elutsev hanesuurune kanaline (Tetrao urogallus)'
vadja mettso 'metsis'
soome metso 'metsis'
isuri metsoi 'metsis'
Aunuse karjala mečoi 'metsis'
lüüdi metšoi '(isane) metsis'
vepsa mecoi 'metsis'
Võib olla linnu vanema nimetuse mõtus variant, mida rahvaetümoloogiliselt on seostatud sõnaga mets. On peetud ka tuletiseks tüvest mets .

nolgus : nolguse : nolgust 'Põhja-Jäämeres, Atlandi ookeani põhjaosas ja Läänemeres elutsev laia peaga põhjakala (Myoxocephalus scorpius)' nolk

orav : orava : oravat 'Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike näriline (Sciurus vulgaris)'
liivi vȯrābõz 'orav'
vadja õrava 'orav'
soome orava 'orav'
isuri orraava 'orav'
Aunuse karjala orau 'orav'
lüüdi orau 'orav'
vepsa orau 'orav'
saami oar'ri 'orav; kopikas'
ersa ur 'orav; kopikas'
mokša ur 'orav'
mari ur 'orav; raha, kopikas'
komi ur 'orav; kopikas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Raha tähendus sugulaskeeltes viitab sellele, et oravanahku on kasutatud maksevahendina.

paabu- liitsõnas paabulind 'vau, Indias ja Sri Lankal elutsev suur kanaline, kelle isaslinnul on pikk kirevasõõrilise kattesulestikuga saba (Pavo cristatus)'
alamsaksa pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind'
Rahvakeeles on olnud harilikum hiljem laenatud saksa vaste, vau. v ~ b vaheldust on võinud mõjutada mehenimi Paap : Paabu.

pesa : pesa : pesa 'loomade valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v elutsevad; lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib; millegi lähestikku asetseva v omavahel kokkukuuluva kogum'
liivi piezā 'pesa'
vadja pesä 'pesa, koobas, urg; lohk, süvend'
soome pesä 'pesa'
isuri pesä 'pesa'
Aunuse karjala pezä 'pesa; koobas; nõgu, õõs, väike lohk'
lüüdi pezä 'pesa'
vepsa peza 'pesa'
saami beassi 'pesa'
ersa pize 'pesa'
mokša piza 'pesa'
mari pə̑žaš 'pesa'
udmurdi puz 'muna; munand'
komi poz 'pesa'
idahandi pĕl 'pesa'
lõunahandi pit 'pesa'
mansi piťi 'pesa'
ungari fészek 'pesa'
neenetsi ṕiďa 'pesa'
eenetsi pizi 'pesa'
nganassaani χi̮ti̮ 'pesa'
sölkupi pitə 'pesa'
kamassi phidä 'pesa'
matori hide 'pesa'
Uurali tüvi.

prussakas : prussaka : prussakat 'peamiselt soojades ruumides elutsev pruunikas lapik putukas (Blatella germanica)'
prusak, russak(as)
vene prusák 'prussakas'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi prúsak 'prussakas'.

pääsu : pääsu : pääsut 'väike, peamiselt õhus elutsev pikkade tiibadega laululind'
liivi pešlinki 'pääsuke'
vadja pääsko, pääskü(ne) 'pääsuke'
soome pääsky 'pääsuke'
isuri pääsköi, pääsküläine 'pääsuke'
Aunuse karjala piäsköi 'pääsuke'
lüüdi piätsöi, piäsküöi 'pääsuke'
vepsa päskheińe 'pääsuke'
ersa beźgun, peźgata 'piiritaja'
mokša pǝźgata 'pääsuke'
udmurdi pośki̮ '(kalda)pääsuke'
komi piśťi, piśći 'pääsuke'
ungari fecske 'pääsuke'
Soome-ugri tüvi.

randal : randali : randalit 'põhjapoolkeral Atlandi ja Vaikse ookeani rannikul elutsev laigulise kehaga hüljes (Phoca vitulina)' rand

risla : risla : rislat 'peamiselt mererannikuil elutsev hallpruuni üla- ja heledama alapoolega rästasuurune lind, rüdi (Calidris)'
soome mrd risla 'krüüsel (Cepphus grylle)'
On ka arvatud, et tegemist on rootsi laenuga, ← rootsi grissla 'tirk (Uria)'. Kuna sõna esineb meil vaid kirderannikumurretes ning soome keeles Soome lahe ranniku murrakutes, siis on tõenäolisem, et see on laenatud soome murrete vahendusel. Rootsi keelest on laenatud krüüsel. Eesti keeles on nimetus kandunud üle teisele rannikulindude perekonnale.

räim : räime : räime 'ainult Läänemeres elutsev heeringast väiksem parvekala (Clupea harengus membras)'
eestirootsi strämg, sträŋg 'räim'

rääbis : rääbise : rääbist 'järvedes ja Soome lahe idaosas elutsev väike räimekujuline siig (Coregonus albula)'
lõunaeesti rääbüss
liivi repšõz 'rääbis'
soome rääpys 'rääbis'
isuri rääbüs 'rääbis'
Aunuse karjala riäpöi 'rääbis'
lüüdi riäpüz, riäpüöi 'rääbis'
vepsa ŕäpus 'rääbis'
Läänemeresoome tüvi, võib olla algselt sama mis sõnas rääbakas. Rääbis elutseb ainult põliste läänemeresoome aladega külgnevates vetes ja nõnda on sõna laenatud läänemeresoome keeltest paljudesse naaberkeeltesse. Eesti keelest võivad osaliselt olla laenatud rootsi rabboxe, van rebox, räpöxe, mrd räpuks 'rääbis' ja baltisaksa Rebs 'rääbis'.

siig : siia : siiga 'põhjapoolkera vetes elutsev maitsva lihaga magevee- ja siirdekala (Coregonus)'
?algskandinaavia
vanaislandi síkr 'siig'
vanarootsi sīker 'siig'
rootsi sik 'siig'
liivi sīg 'siig'
vadja siika 'siig'
soome siika 'siig'
isuri siiga 'siig'
Aunuse karjala siigu 'siig'
lüüdi šiig 'siig'
vepsa sīg 'siig'
Eesti keelest võib olla laenatud läti sīga 'siig'.

säga : säga : säga 'magevetes põhja lähedal elutsev suur lutsusarnane soomusteta röövkala (Silurus glanis)'
soome säkiä 'säga'
ersa śije 'säga; luts'
mokša śi 'teatav kala (arvatavasti karpkala)'
mari šij liitsõnas šijγol 'säga'
idahandi sĕγ 'luts'
lõunahandi sĕχ 'luts'
mansi siγ 'luts'
Soome-ugri tüvi.

tursk : tursa : turska 'põhjapoolkera meredes parvedena elutsev massiivse kehaga töönduskala (Gadus)'
algskandinaavia *þurska-
vanaislandi þorskr 'tursk'
rootsi torsk 'tursk'
liivi tūrska 'tursk'
soome turska 'tursk'

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
lõunaeesti tuka 'peeru ots'
liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.

vutt1 : vuti : vutti 'peamiselt viljapõldudel elutsev kuldnokasuurune kanaline (Coturnix)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, mis jäljendab linnu häälitsust.

võldas : võldase : võldast 'mageveekogudes elutsev väike tumedate täppidega pruun kala (Cottus gobio)'
Tundmatu päritoluga tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur