[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

lapi : lapi : lapit 'saami'
? ← soome Lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane'; mrd 'nõid'
On arvatud, et soome tüvi on laenatud, ← rootsi lapp 'saam', vanarootsi lapper 'saam'. Teisalt võib olla sama tüvi mis sõnas lape, mille vanem tähendus oleks 'kõrvaline koht, kolgas'. Seda oletust toetavad arvukad Lapi- kohanimed, millel ei ole tingimata seost saamidega (varasem saami asustus on olnud siiski lõunapoolsem kui praegu). Nii oleks tähendus arenenud 'kõrvaline koht' > 'kõrvalise v põhjapoolse ala elanik' > 'saam'. Sel juhul on rootsi lapp laenatud soome keelest. Vt ka saam.

pürjel : pürjeli : pürjelit van 'endisaegne linnakodanik'
← baltisaksa Bürger 'kodanik, (linna)elanik'
Baltisaksa murdes hääldati g j-na. Laenu muganemisel on sõnasisese r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Kasutusel on ka asenduseta variant pürjer, nt pürjermeister 'linnapea, linnavalitsuse eesistuja'.

rootsi 'teatud Skandinaavia rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← vanarootsi rōþs- liitsõnades rōþsland 'Uplandi rannik, Roslageni maakond', rōþskarl 'selle ranniku elanik'
● liivi rūoţšli 'rootslane', rūoţš-mō 'Rootsi'
vadja roottsi, roottsilain 'rootslane', rootsii 'rootsi'
soome ruotsalainen 'rootslane; rootsi', Ruotsi 'Rootsi'
isuri rootsi 'luterlik, luteri (nt kirik)', rootsa, rootsalain 'rootslane'
Aunuse karjala ruočči 'luterlane; rootslane; soomlane', Ruočči '(luterlik) Soome'
lüüdi ruoťš́ 'soomlane (mees); luterlane (mees); Soome; Rootsi'
vepsa roťśide koumad (kohanimi)

saks : saksa : saksa 'kõrgemasse ühiskonnakihti kuuluv v paremal järjel olev inimene, härra, isand'; van 'sakslane'
← algskandinaavia
vanaislandi saxar (mitm) 'sakslased'
vanarootsi saxe 'Saksimaa elanik; kaupmees'
alamsaksa sasse 'Saksimaa elanik'
← saksa Sachse 'Saksimaa elanik'
● liivi saksā 'saksa; sakslane; (sakslasest) mõisaomanik'
vadja saksa 'saksa keel; sakslane; saks'
soome saksa 'saksa keel'
isuri saksa 'härra; sakslane'
karjala saksa 'rikas inimene'
Vt ka pati-.

tibla : tibla : tiblat '(halvustavalt) venelane'
← vene vitebljánin 'Vitsebski kubermangu elanik'
On ka arvatud, et laenuallikaks on vene ty bljad’ 'sa hoor (rõve sõim)'. Seos kohanimega Vitsebsk (venepäraselt Vitebsk) on usutavam, sest 19. sajandil tuli sealtkandist (valge)venelasi Eestisse.

virulane : virulase : virulast 'Kirde-Eesti maakonna elanik'
← balti
leedu vyras (mitm omastav vyrų) 'mees'
← alggermaani *wiraz
vanaislandi ver- sõnas verǫld 'maailm'
● vadja virolain 'eestlane'
soome virolainen 'eestlane'
isuri virolain 'eestlane'
karjala Viro väljendis ku Viron hukka 'nagu Eesti [?] hunt'
On ka oletatud, et nimetatud balti allikast võib olla laenatud võõras.