[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hoone : hoone : hoonet 'suurem siseruumidega ehitis'; mrd 'ait, ruum rehetoa otsas; kamber'
○ lõunaeesti hoonõh
● vadja oonõ 'maja, elumaja; hoone, ehitis; tuba, ruum'
soome huone 'tuba, ruum'
isuri hoone 'maja, ehitis, hoone; tuba'
Aunuse karjala huonus (mitm huonuksut) 'talumaja koos kõrvalhoonetega; hoone, ehitis'
lüüdi huoneh 'elamu, talumaja'
vepsa honuz 'tuba'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et balti laen, ← balti *šānas, mille vaste on leedu šonas 'külg', šoninė 'väike külghoone'.

hütt : hüti : hütti 'väike vilets elamu, hurtsik, onn'
← saksa Hütte 'onn, hütt, hurtsik; mägionn'
← alamsaksa hutte 'onn, hütt, hurtsik'

kasarm : kasarmu : kasarmut 'hoone sõjaväe allüksuste püsivaks majutamiseks; endisaegne suur töölisperekondade elamu tehase juures'
○ kassarm, kadsarm(u), kasaram, ka(s)sarmann
← vene kazárma 'kasarm'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa mrd Kasarme 'kasarm'. Laenamist vene keelest osutab tüvevokaal -u, mis lähtub tõenäoliselt vene käändevormist kazármu. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi kásarm 'kasarm'.

koda : koja : koda 'ürgne elamu; maja, hoone; välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum'
◊ kodu
● liivi kuodā 'ehitis, maja'; kuo’d 'kodu'
vadja kõta 'koda, eluruum; elumaja'; koto '(elu)maja; kodu; talumaja koos kõrvalhoonetega, majapidamine'
soome kota 'püstkoda; kupar'; kotona 'kodus', mrd koto 'kodu'
Aunuse karjala koda 'jalgadel seisev maja metsas'
lüüdi koda 'kanakuut'
vepsa koda 'kanakuut; tagumik'
saami goahti 'koda'
ersa kudo 'maja'
mokša kud 'maja'
mari kuδo 'maja, kodu'
udmurdi kuala 'pühade asjade hoidla; suveköök'
komi kola 'lehtonn'
handi χɔt 'maja'
ungari ház 'maja'
Soome-ugri tüvi. On peetud ka indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *koth₁o-, mille vaste on nt pärsia kad 'maja'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keelkondades, nt tunguusi keeltes evengi koton, draviidi keeltes tamili kuṭi 'maja, kodu, perekond' ning ainu kot 'majaase, koht'. Vt ka paargu.

maja : maja : maja 'hoone; pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v ruumidega) ning majapidamisega'
? ← indoeuroopa *maģo-
vanasaksi makōn 'tegema; ehitama'
vanaülemsaksa gi-mah 'meeldivus, rahu'
saksa Gemach 'tuba, ruum'
● liivi mōi 'peavari'
vadja maja 'maja, elamu; onn, varjualune'
soome maja 'onn; peavari, eluase'
isuri maja 'onn, ajutine varjualune'
karjala maja 'onn, ajutine varjualune; eluase'
lüüdi maja 'onn, ajutine varjualune'
Teisalt on arvatud, et võib olla balti laen, kuid läti māja 'maja, kodukoht; pere, pererahvas' peetakse praegu pigem läänemeresoome laenuks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mai̯a 'hütt, maja', mai, mäi, māe 'võrgumaja rannas'. Hiljem on laenatud tüve alggermaani vaste, magama. Vt ka majutama.

õu : õue : õue 'elamu ja kõrvalehitiste vaheline ala; hoov'
○ kirderanniku ou
● vadja õvvi 'siseõu'
soome ovi 'uks'
isuri ovi 'uks'
karjala ovi 'uks'
? mari omsa 'uks'
handi ɔw 'uks; värav; aknaava; jõesuue'
mansi āwi 'uks; värav'
neenetsi ńo 'uks; ukseava'
eenetsi no 'uks; sissekäik'
nganassaani ŋua 'uks'
sölkupi -a sõnas māta 'uks'
kamassi āje 'uks'
matori no, ńo 'uks'
Uurali tüvi. Teisalt on eesti sõna peetud alamsaksa laenuks samast allikast, millest on laenatud ka hoov. Vadja vaste on sel juhul laenatud eesti keelest.