[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

habras : hapra : habrast 'kergesti murduv v purunev, õrn; ehituselt nõrk, peenike, sale'
liivi abbõrz 'habras, rabe'
vadja abras 'habras, rabe'
soome hauras 'habras, rabe; pude, õrn; vaikne'
isuri habras 'habras'
karjala hapras 'habras; õrn'
lüüdi habrak 'habras; pude'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sauraz 'mustus, muda, sõnnik', kuid tähenduserinevuste tõttu on see ebatõenäoline.

kaadervärk : kaadervärgi : kaadervärki 'paljudest osadest koosnev ehitis v seadeldis'; mrd 'ehituse toestik, tellingud; kraam, koli, materjal'
kaade-, kade-, kater-, kuuder-, kodervärk
baltisaksa Gadderwerk 'puust võre, võrestik'
Laenuallikas on liitsõna, mille järelkomponent on varem eraldi laenatud, värk.

kiik : kiige : kiike 'mitmesuguse ehitusega vahend rütmiliselt edasi-tagasi v üles-alla liikumiseks; häll, kätki'
vadja tšiikku 'kiik'
soome kiikku 'kiik'
karjala kiikku 'kiik'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kīk, kīko 'külakiik, pöörkiik; ripphäll' ja kīk, kīkas 'kiikuma; keha õõtsutama; nõtkutama; õõtsuma' (← kiikuma). Vt ka kiigats.

kilt : kilda : kilta 'kihilise ehitusega tahvliteks lõhestuv kivim'
?alamsaksa schilt 'kilp; vapp; silt, plaat; tasapind, väli'
On ka arvatud, et tüve kild2 variant. Hiljem on laenatud alamsaksa tüve saksa vaste, silt.

kuur : kuuri : kuuri 'kerge ehitusega kõrvalhoone'
alamsaksa schūr 'kaitse, vari; katusealune, varikatus'

kõkats : kõkatsi : kõkatsit 'kerge ehitusega, ebakindel ese'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt köks.

maaler : maalri : maalrit 'ehitiste ja konstruktsioonide pindade värvimiseks ettevalmistaja ja värvija'; van 'maalija, maalikunstnik'
alamsaksa maler 'maalija, maalikunstnik; maaler'
Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, maalima.

malts-2 liitsõnas maltspuit 'tüve puidu heledam väline osa'
soome mrd maltsa 'laiade aastarõngastega, ehituseks sobimatu puu'
karjala maľttša 'kiltkivi'
vepsa mouc- liitsõnas mouckivi 'mügi, purdne kivim'
Võib olla sama tüvi mis malts1, ühendavaks omaduseks on pehmus, rabedus. Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud.

masin : masina : masinat 'inimeste kehalist v vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade v seadmete kogum'; kõnek 'auto (v mootorratas)'
saksa Maschine 'masin; lennuk'
Uuem tähendus 'auto ' on laenatud vene keelest, ← vene mašína 'masin, seade; auto'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina machina 'mehhanism, ehitus, konstruktsioon; masin, vahend', vanakreeka mēchanḗ 'tööriist, seadeldis, vahend'.

põder : põdra : põtra 'Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)'
?balti *bendra-
leedu bendras 'ühine; osanik, kaaslane'
läti biedrs 'kaaslane, sõber'
?balti *braidis
leedu briedis 'hirv, põder'
preisi braidis 'hirv, põder'
liivi ddõr(z) 'põder'
vadja põdra 'põder'
soome peura '(metsik) põhjapõder; hirv'
Aunuse karjala pedru 'hirv; põder'
lüüdi pedr 'hirv'
vepsa pedr 'hirv, põder'
Tüve ehitus viitab laenamisele. Esimese võimaliku laenuallika puhul ühendab tähendusi asjaolu, et loomi püüti koos ja saak oli ühine, balti keelte tähendused ei viita siiski otse looma(de)le. Teine laenuallikas on häälikuliselt kaheldav.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
?algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
rake
?alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.

rakk3 : raku : rakku 'organismi põhiline ehitusosa; vesivill v selle arm'; mrd 'herilasepesa; põis, kala ujupõis'
liivi rak 'ämber'; rakāndõ 'kala puhastada, sisikonda eemaldada'
vadja rakko 'põis, kala ujupõis; (loomapõiest) torupill; kubel, vill; mull'
soome rakko 'põis; (vesi)vill; mull'
isuri rakko '(looma) põis, kala ujupõis; (vesi)vill'
Aunuse karjala rakko '(vesi)vill'
lüüdi rakk '(vesi)vill'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'organismi põhiline ehitusosa' on sõnale antud kirjakeeles.

rasv : rasva : rasva 'vees lahustumatu tahke ehitus- v varuaine loomorganismides; loomade rasvast töödeldud toiduaine'
rasu
alggermaani *krausa-, *(ga-)krausja-
hollandi kroos 'tapalooma sisikond'
saksa Gekröse 'sisikond, soolestik; rupskid'
liivi razā 'rasv'
vadja razva 'rasv; jääkirme'
soome rasva 'rasv; määre, võie'
isuri razva 'rasv'
Aunuse karjala razvu 'rasv'
lüüdi razv(e͔) 'rasv'
vepsa razv 'rasv'
rasu on murdeline tüvevariant, millele kirjakeeles on antud füsioloogiatermini tähendus. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd razas 'sulanud rasva jäägid'.

soomus : soomuse : soomust 'mitmesuguse päritolu ja ehitusega hrl lame plaatjas kattemoodustis'
liivi sūoņgõz 'soomus'
vadja soomuz 'soomus'
soome suomu, suomus 'soomus'
isuri soomus 'soomus'
Aunuse karjala suomus 'soomus'
lüüdi suomuz 'soomus'
vepsa somuz 'soomus'
saami čuopma 'kalanahk'
ersa śav 'raha; sõkal'
mokša śava 'raha'
mari šüm 'koor, korp', kol-šüm 'kalasoomus'
udmurdi śe̮m 'koor; (kala)soomus'
komi śe̮m 'koor; (kala)soomus; raha'
handi sam 'soomus; koor; raha'
mansi sām '(kala)soomus'
Soome-ugri tüvi.

sõnn : sõnni : sõnni 'suguküps isane veis'; mrd 'jäär; täkk'
kirderanniku sonn(i)
soome sonni 'pull, sõnn'
Läänemeresoome tüvi. On siiski arvatud, et ehituse ja tähenduse poolest võib olla laenatud, kuid sobivat laenuallikat ei ole leitud.

talgud : talgute : talguid (mitm) 'palgata ühistöö pakiliste tööde kiireks sooritamiseks'
balti *talkōs (mitm)
leedu talka 'talgud; talgulised; talgusöömaaeg'
läti talka 'talgud; talgulised; talgusöömaaeg'
liivi talk, talkõd 'talgud'
vadja talko 'talgud'
soome talkoo 'talgud'
isuri talkohod (mitm) 'talgud'
Aunuse karjala talloh 'talgud'
vepsa tougoh 'talgud'
? Lule saami tuol´kō 'altkäemaks'

telling : tellingu : tellingut 'ajutine abiehitis ehitus- v remonditöödel kõrgel töötavate inimeste, materjalide ja tööriistade alusena; raketist v püstitatava ehitise osi toetav tarind'
teling, trelling
alamsaksa stellinge 'laut, tall; raamistik, raam, alus; tellingud; asend, asetus'
rootsi ställning 'telling, töölava; raamistik, sõrestik; platvorm; asend, hoiak'
Alamsaksa keelest võib olla laenatud teinegi samatüveline sõna, tellima.

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
tanum
algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi , tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

vilk : vilgu : vilku 'helk; kihilise ehitusega mineraal'
liivi vilkkõ 'vilkuda'
vadja vilkkua 'vilkuda'
soome vilkkua 'vilksatada, välgatada; vilkuda; välkuda'
isuri vilkkaa 'vilkuda'
Aunuse karjala vilgoa 'vilkuda'; vilgata 'pilkuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades vilgas ja/või vilama. Lähedane tüvi on nt sõnas vilksama.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur