[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

ruutu : ruutu : ruutut 'kaardimast, mille sümboliks on punane romb'
rootsi ruter 'ruutu'
On ka arvatud, et sõna on alamsaksa laen, ← alamsaksa ruten 'ruutu'. Tõenäolisem on laenamine rootsi keelest, sest arvatavasti tutvusid eestlased kaardimänguga esmakordselt Rootsi ajal. Rootsi sõna on sama tüve vana mitmusevorm, mis on ruut3 laenuallikas.

sai : saia : saia 'nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl päts v pätsike)'
liivi sōja(-lēba) 'väike sai, valge leib'
On arvatud, et algselt sama sõna mis saajad, saama. Saia pakuti pulmades ja esialgu kasutusel olnud liitsõna saialeib oleks sel juhul 'saajaleib, pulmaleib'. Eesti keelest on laenatud vadja saija 'sai', soome mrd saija 'sai', isuri saija 'sai', soomerootsi sajjo 'tähe- v ristikujuline v nelinurkne sai, mida kalamehed tõid Tallinnast v mida eestlased sadamas müüsid', eestirootsi sai 'nisuleib' ja vene mrd sájka 'saiake, kukkel' (-ka on vene liide).

tellis : tellise : tellist 'väike risttahukakujuline tehiskivi'
te(e)lis-, telles-, tõl(l)is-
alamsaksa tegel, teigel '(müüri)tellis(ed), katusekivi(d); tellistest ehitis'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. -is on lisatud teiste sõnade analoogial, vrd nt telliskivi ja kalliskivi.

tingima : tingida : tingin '(tehingu, lepingu) asjaolude v eelduste üle kauplema; midagi põhjustama, tekitama; millekski eeldused andma v eelduseks olema'
alamsaksa dingen 'asja kohtulikult arutama; apelleerima; läbirääkimisi pidama (eriti lunaraha, ostu- või üüritehingu üle); eestkostjana, kaitsjana esinema'

ärtu : ärtu : ärtut 'kaardimast, mille sümboliks on punane süda'
rootsi hjärter 'ärtu'
Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa herte 'süda'. Tõenäolisem on laenamine rootsi keelest, sest arvatavasti tutvusid eestlased kaardimänguga esmakordselt Rootsi ajal. Samast alamsaksa allikast on laenatud härtu.

äss : ässa : ässa 'masti tugevaim mängukaart'
rootsi äss 'äss'
Teisalt on peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa es 'äss'. Tõenäolisem on laenamine rootsi keelest, sest arvatavasti tutvusid eestlased kaardimänguga esmakordselt Rootsi ajal.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur