[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jonn : jonni : jonni 'isemeelne tõrkumine, kiusakas kangekaelsus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve joon variant.

piht2 : pihi : pihti 'ristiusu kirikus vaimulikule pattude ülestunnistamine ja kahetsemine; (üldisemalt:) millegi avameelne rääkimine v sunnitud ülestunnistamine'
← alamsaksa bicht(e) 'piht, pihtimine'
Samatüveline tegusõna pihtima on samuti laenatud, ← alamsaksa bichten 'pihtima, üles tunnistama; pedantselt üle kuulama'.

siiras : siira : siirast 'avameelne, otsekohene; ehtne, puhtsüdamlik'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. Impulss-sõnaks on võinud olla prantsuse sincere 'otsekohene, siiras' või vene mrd širyj 'otsekohene, avameelne, ehe'.

säni- liitsõnas sänikael 'kangekaelne, põikpäine, isemeelne, sõnakuulmatu inimene (v loom)'
○ lõunaeesti tsäni
On oletatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.