[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

hõõruma : hõõruda : hõõrun 'peale surudes, muljudes edasi-tagasi liigutusi tegema'
liivi ȭrõ 'hõõruda, nühkida; küürida'
vadja heertaa, õõroa, õõrtaa 'hõõruda; masseerida'
soome hieroa 'hõõruda, nühkida; masseerida; segada, kloppida'; van 'määrida'
isuri heeroja 'hõõruda, nühkida; masseerida; segada, kloppida'
Aunuse karjala hieruo 'hõõruda; määrida'
lüüdi hieroda 'hõõruda; küürida'
vepsa herotada 'hõõruda; pühkida'
? udmurdi šer 'luisk'; šeri̮ni̮ 'teritama'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi.

höövel : höövli : höövlit 'riist puidu v metalli pinna töötlemiseks edasi-tagasi liikuva lõiketeraga laaste lõigates'
alamsaksa hovel 'höövel'

jõlkuma : jõlkuda : jõlgun 'edasi-tagasi käima, lonkima; kõlkuma'
soome jolkata, jolkuttaa 'sörkida'
Aunuse karjala jolkuttoa 'sörkida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

jõngutama : jõngutada : jõngutan 'edasi-tagasi liigutama, kõigutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võimalik, et tüve vaste on soome mrd jongertaa, jongottaa 'aeglaselt jõnksutades või lonkides edasi liikuda'. Vt ka jõnk.

kiik : kiige : kiike 'mitmesuguse ehitusega vahend rütmiliselt edasi-tagasi v üles-alla liikumiseks; häll, kätki'
vadja tšiikku 'kiik'
soome kiikku 'kiik'
karjala kiikku 'kiik'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kīk, kīko 'külakiik, pöörkiik; ripphäll' ja kīk, kīkas 'kiikuma; keha õõtsutama; nõtkutama; õõtsuma' (← kiikuma). Vt ka kiigats.

kõikuma : kõikuda : kõigun 'edasi-tagasi v üles-alla liikuma, õõtsuma'
soome keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
isuri keikkua 'kiikuda, õõtsuda, võnkuda'
Aunuse karjala keikkuo 'kõikuda, kiikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *kaika-z 'kõverus, kaar' või ← algskandinaavia *skaikōn 'kõikuma, vankuma'. Vt ka keigar.

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
klõks, lõks, plõksuma
liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

lõnkuma : lõnkuda : lõngun 'logisevalt, lõdvalt edasi-tagasi liikuma; (põlvist) nõtkuma, selliselt nõtkudes liikuma'
Sama tüve variant mis sõnas lonkama ja/või longuma. Eesti keelest on laenatud vene mrd lyngúz, len'gúz 'laiskvorst, looder' (← lõngus).

nihelema : nihelda ~ niheleda : nihelen '(istudes, lamades) end rahutult edasi-tagasi nihutama' nihkuma

nookuma : nookuda : noogun 'korduvalt üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole liikuma'
noogutama, nook
Salatsi liivi nuok 'kummarduda, painduda'
soome nuokkua 'ripneda, longu vajuda; tukkuda'
Aunuse karjala hrv ńuokahtoakseh 'vaevaliselt istuma tõusta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas nokutama.

nühkima : nühkida : nühin '(edasi-tagasi liigutades) hõõruma'
soome mrd nyhkiä 'tirida, kiskuda; müksata, tõugata'
karjala nühkütteä '(tõmmates) jõnksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et kujunenud nügima tüve segunemisel läänemeresoome-volga tüvega, mille vasted on vadja nühtääg 'rebida, kiskuda', soome nyhtää '(välja) kiskuda, katkuda, kitkuda', Aunuse karjala ńühtie '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', lüüdi ńühťidä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', vepsa ńühťťä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda; närida, näsida', ersa ńevťams 'välja tõmbama, katkuma, kitkuma', mokša ńef́ťǝms '(lõhki) rebima; katkuma, kitkuma' ja mari ńə̑ktaš 'nülgima' (ning mis omakorda võib samuti olla nügima tüve tuletis).

paterdama : paterdada : paterdan 'aeglaselt v kohmakalt (edasi-tagasi, sihitult) käima, pehmel märjal pinnal v lumes, vees sumama'; mrd 'lobisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas patrama. Lähedane tüvi on nt sõnas pätt.

pilkuma : pilkuda : pilgun '(kiiresti) edasi-tagasi liikuma (silmalaugude kohta); vilkuma, välgatlema'
?alggermaani *blika-
vanaislandi blika, blíkja 'välkuma'
vanarootsi blika 'nähtavale tulema'
saksa blicken 'vaatama; välkuma, läikima, kumama'
liivi pilkõ 'pilgutada, välkuda, särada', pilktõ 'kissitada; silma pilgutada'
vadja pilkuttaa 'vilksata, vilksamisi vaadata', pilkka 'pilk'
soome pilkottaa 'natuke paista, vilksatada'
Aunuse karjala piľčoittua '(silmi) pilutada, natuke paista, vilksatada; vilkuda, särada, helkida', piľkettiä 'vilkuda, särada, helkida'
? lüüdi piltšotada 'paista (tuli)'
vepsa pilkta 'vilkuda, välgatada; sädeleda', piľkištada 'vilkuda; vidutada, kissitada; välja vaadata'
Tähenduses 'pilgutama' on tõenäoliselt olnud ka hilisemaid mõjutusi. Liitsõna silmapilk on ilmselt tõlkelaen, vrd saksa Augenblick 'silmapilk, hetk', Auge 'silm'. Sama germaani tüvi on pilkama laenuallikas. Vt ka pilgeni, pilkane.

rappuma : rappuda : rappun 'põrutamisest, korduvatest järskudest tõugetest tingituna üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole tugevasti võnkuma; vappuma, võbisema, tõmblema'
vadja raputtaa 'raputada; värisema panna (külma kohta); sakutada, tutistada; (linu) ropsida; lehvitada; virutada'
soome mrd rapata 'viljavihke rabada'
isuri rabuttaa 'raputada; puistata (lund); pilgutada (silmi)'
Aunuse karjala rappa- 'kiiresti, järsku teha'
Võib olla rabama ja/või rabisema tüve variant. Eesti keelest on laenatud soome mrd raputtaa 'raputada; lina puhastada' ja eestirootsi rappot 'raputama' (← raputama). Vt ka rappima.

riiv1 : riivi : riivi 'ukse, värava, akna jms sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav plaadile kinnitatud keel; luku sulgev osa'
riil, riim, triiv, kriiv
?baltisaksa Riegel 'riiv'
Sõna häälikuline kuju eeldab laenuallika baltisaksapärast hääldust (g asemel j), kuid lisaks sellele on sõna lõpuhäälik reeglipäratult muutunud. Kahtlemata on nimetatud allikast laenatud murdesõna riil. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (sulgemisvahend)'.

saalima : saalida : saalin 'edasi-tagasi, siia-sinna liikuma'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

sagrima : sagrida : sagrin 'sasima, sassi ajama, sakutama; saalima, edasi-tagasi v siia-sinna liikuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sangutama : sangutada : sangutan 'sakutama, edasi-tagasi liigutama'
soome sangata, sankailla 'vastu panna, ähvardada; kiskuda, sikutada, nügida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

seerima : seerida : seerin 'saalima, edasi-tagasi käima, ringi liikuma'
alamsaksa spasseren 'jalutama'
Laenu muganemisel on kadunud rõhuta esisilp. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste sõnas patseerima, ← saksa spazieren 'jalutama'.

sibama : sibada : siban 'kiiresti edasi-tagasi või siia-sinna liikuma; lühikese kiire sammuga kulgema'
vadja sipata 'sibada, lipata, kiiresti käia'
soome mrd sivata 'kinni haarata, rebida, lüüa; riivata; tormata, kiiresti minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tibima, sidima2. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt läti sibāt 'kiskuma, sikutama; üles-alla painutama'. Vt ka sibi.

siplema : sipelda : siplen 'ennast ägedalt edasi-tagasi liigutama, rabelema, visklema' siputama

siputama : siputada : siputan 'ägedalt edasi-tagasi liigutama; tasahaaval puistama, riputama'
siplema
vadja siputtaa 'puistata, (peale) raputada, riputada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades saputama, soputama, riputama, sipsima. Vt ka sipelgas, tsipa.

solgutama : solgutada : solgutan 'rippuda lastes hrl vees edasi-tagasi liigutama, nõnda pesema; loksutama' solk

vankuma : vankuda : vangun 'kõikuma, tuikuma'
alamsaksa wanken 'edasi-tagasi käima'
saksa wanken, schwanken 'kõikuma, vankuma, vaaruma'
Vt ka vaakuma1.

vehkima : vehkida : vehin 'hoogsalt edasi-tagasi või üles-alla liigutama'
alamsaksa vechten 'kätega vehkima; vehklema, võitlema'
Vt ka vehkat ja vuhkima.

võnkuma : võnkuda : võngun 'edasi-tagasi või üles-alla liigutusi tegema'
soome venkoilla 'keerutada; vingerdada; irvitada, nalja visata, naljatada'
karjala venkula 'laiskvorst, vedelvorst'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades vonklema ja võnks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur