[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
← alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
← alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
● liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

hüüs : hüüe : hüüt van 'vara(ndus), rikkus' hüva

küüs : küüne : küünt 'inimese sõrme v varba lõpplüli selgmist osa kattev plaatjas sarvmoodustis'; mrd 'kae'
○ lõunaeesti küüdś
◊ küünis
● liivi kīņtš 'küüs'
vadja tšüüsi 'küüs'
soome kynsi 'küüs; küünis'
isuri küns 'küüs'
Aunuse karjala künzi 'küüs'
lüüdi küńďž́ 'küüs'
vepsa künź 'küüs'
saami gazza 'küüs; kabi; sõrg'
ersa kenže 'küüs; kabi; sõrg'
mokša keńžä 'küüs; kabi; sõrg'
mari küč́ 'küüs; kabi; sõrg'
udmurdi giži̮ 'küüs; kabi; sõrg'
komi gi̮ž 'küüs; kabi; sõrg'
handi kŏš 'küüs'
mansi kwons 'küüs; küünis'
? neenetsi χada 'küüs; küünis'
? eenetsi koza 'küüs; küünis'
? nganassaani kәtu 'küüs'
? sölkupi k͔atә 'küüs; kabi; sõrg'
? kamassi kåda 'küüs; kabi; sõrg'
? matori kada 'küüs; kabi; sõrg'
Soome-ugri või uurali tüvi.

oras : orase : orast 'kõrrelised taimed tärkamisest kõrsumiseni' ora

orikas : orika : orikat 'kohitsetud kult'
● liivi vȯ’ŗki 'orikas'
soome ori 'täkk'
isuri ori 'täkk'
karjala orih, oreh 'täkk; ruun'
lüüdi oŕih 'ruun'
vepsa oŕeh, oŕih 'ruun'
On arvatud, et tuletis tüvest ora. Teise seisukoha järgi võib olla germaani laen, ← alggermaani *baruǥaz, mille vasted on nt vanaislandi bǫrgr 'orikas', vanainglise bearg 'orikas', alamsaksa barug 'orikas', vanaülemsaksa barug, barg 'orikas'; see eeldaks erandlikku häälikuarengut.

raas : raasu : raasu 'väike tükk, väike kild; väheke, natuke'
● liivi rōz, rōški 'natuke, väheke'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas raasima. Eesti keelest võib olla laenatud läti rāzīte 'natuke'.

ratas : ratta : ratast 'keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev kettakujuline või rummust, kodaratest ja pöiast koosnev töö- ja transpordimasinate osa; rõngas, sõõr, ketas'; mrd (mitm) vanker'
← balti
leedu ratas 'ratas, ring', ratai (mitm) 'vanker'
läti rats 'ratas', rati (mitm) 'vanker'
● liivi ratāz 'ratas', rattõd (mitm) 'vanker'
vadja ratas 'ratas; vanker'
soome ratas 'ratas (peamiselt seadme v masina osana), hammasratas', rattaat (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
isuri radas '(vankri)ratas', rattahad (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
Aunuse karjala ratas 'ratas'
lüüdi ratas 'ratas'

rikas : rikka : rikast 'varakas; midagi väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v omav; saagikas, viljakas; mitmekülgne, sisukas; külluslik'
← alggermaani *rīkja- 'võimas, vägev'
vanaislandi ríkr 'võimas, vägev'
saksa reich 'rikas; rikkalik, rohke'
inglise rich 'rikas; väärtuslik'
● liivi rikāz 'rikas'
vadja rikas 'rikas'
soome rikas 'rikas; rikkalik'
isuri rigas 'rikas'
Aunuse karjala rikas 'rikas'
lüüdi rikkahembaine͔ 'natuke rikkam'
Laenuallikas on tuletis tüvest, mille rootsi või alamsaksa vaste on hiljem samuti laenatud, riik.

rüngas : rünka : rüngast 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn, rünk' rünk

rüps : rüpsi : rüpsi 'rapsile lähedane õli- ja söödataim, õlinaeris (Brassica rapa oleifera)'
← saksa Rübsen, Rübsamen 'rüps, õlinaeris'

rüsa : rüsa : rüsa 'vitsrõngastest ja neile tõmmatud võrgust koosnev pikisuunas kokkusurutav kalapüünis, võrkmõrd'
← alggermaani *rusjōn, *rūs(i)ōn
saksa Reuse 'rüsa, mõrd'
rootsi ryssja, van rysia 'rüsa, mõrd'
● liivi rõzā 'rüsa'
vadja rüsä 'rüsa'
soome rysä 'rüsa'
isuri rüsä 'rüsa'
karjala rüsä 'rüsa'
Häälikuliselt võiks olla ka hilisem, rootsi laen. Kuna sõna on läänemeresoome keeltes laialt levinud, on tõenäolisemaks peetud siiski varasemat laenamist. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

rüss : rüssa : rüssa mrd 'pöidla esimene lüli (otsast nukini)'
● vadja rüssü, rüsü 'sõrmenukk'
soome rysty 'sõrmenukk'
isuri rüstü, rüssüs 'sõrmenukk'
Aunuse karjala rüstüt 'sõrmenukk, sõrmeliiges'
lüüdi rüüst, rüstüine 'sõrmenukk'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keeles on tüvi reeglipäratult muutunud, teiste läänemeresoome keelte -st- asemel on -ss-.

rüü : rüü : rüüd 'kehakate, rõivas; endisaegne linane või villane pikk ülerõivas; kiht, kest, sulestik v miski muu kattev v ümbritsev'
○ rüüd, rüvv
← rootsi van ry, ryda 'rüiuvaip, -tekk (kasutati muu hulgas rõivaesemena)'
Eesti keelest on laenatud soome mrd ryyti 'tikitud kaeluse ja lõhikutega linane ülekuub' ja tõenäoliselt ka vadja rüüdi 'endisaegne linane pikk-kuub, ülekuub; vaimuliku- v mungarüü' ja isuri rüüdi 'endisaegne pikk ülekuub' (← murdevariant rüüd).

rüüt : rüüda : rüüta 'tumedal ülapoolel esinevate kollaste v kuldsete tähnidega hakisuurune lind (Pluvialis apricaria)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, jäljendab linnu häälitsust.

tüügas : tüüka : tüügast 'tüve, oksa, varre vms jämedam osa; millegi äralõigatu, murtu, murdunu vms allesjäänud osa, konts; terav lühike habemekarv; marrasknaha ja nahaaluskoe healoomuline kasvajataoline sõlmeke, käsn' tüvi

udras : utra : udrast mrd 'saarmas'
← balti
leedu ūdra 'saarmas'
läti ūdrs 'saarmas'
preisi udro 'saarmas'
● soome rhvl utra 'vanamees; saarmas [?]'
karjala rhvl utra 'vilets, nõrk'
Kuna sõna tuntakse vaid Lõuna-Eestis, peamiselt Võru murde alal, on ka arvatud, et tüvi on varane läti laen. Sel juhul on soome ja karjala vasted teist päritolu.

ärgas : ärksa : ärksat 'ärkvel olev, virge, mitte unine ega loid' erk