[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koit : koidu : koitu 'idataeva helendus enne päikesetõusu'
● liivi kuoi 'koit'
soome koi 'koit'; mrd 'ida'
komi ki̮a 'koit'
handi χuńəľ 'koit'
mansi χuj 'koit'
ungari hajnal 'koit'
? neenetsi χajerᵊʔ 'päike'
? eenetsi kaja 'päike'
? nganassaani kou 'päike'
? sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus; kuum, palav'
? kamassi kuja 'päike'
? matori kaja 'päike; päev'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. koit on vana tuletis. Liiteta tüvi on saarte murdes esinev sõna koi 'eha(valgus)'. Vt ka kae.

kriit : kriidi : kriiti 'peamiselt kaltsiidist koosnev poolkõva valge v valkjas setend'
← alamsaksa krite 'kriit'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina crēta 'valge savi (Kreeta saarelt), kriit'.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

riit : riida : riita 'püsttugede vahele korrapäraselt laotud küttepuude virn, pinu; muu korrapärane virn'; mrd 'rida'
← balti *reita
leedu mrd rieta (kesksõna) 'riita laotud, virna pandud', rieti '(puid) riita laduma'
● liivi rīţ 'rida, riit, virn'
vadja riitta 'riit, virn'
soome riitta 'riit, kuhi'
On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rīt(t)a, mille vaste on rootsi mrd rīt(a) 'püstitama, püsti ajama; ulatama; suunama'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd rīte 'puuriit; tapuaed, humalaaed'.

roht : rohu : rohtu mrd 'rohi'
? ← indoeuroopa *g^hróH-to-(n)-, *g^hróH-tu-
vanaislandi gróð-r, gróði 'taim, ravimtaim; (juurde)kasv'
rootsi grodd 'idu'
● vadja rohto 'heintaimed üldiselt'
soome rohto 'ravim'; mrd 'ravimtaim; umbrohi; loomasööt'
On ka arvatud, et sõna on läänemeresoome tuletis tüvest rohi.

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
● vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

roil- liitsõnades roilpuri 'väiksem raapuri', roilraa 'ülalpool praamraad paiknev raa purjeka mastis'
○ röil
← saksa Royal, Reul, Roil 'ülemine praampuri'
Saksa sõna on laenatud inglise keelest, ← inglise royal 'kuninglik, kuninga-; roilteng, ülemine praamteng, roilpuri' .

roim : roima : roima '(raske) kuritegu; veretöö, mõrv'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõna on võinud olla inglise crime 'kuritegu, kuritegevus'.

ront : rondi : ronti '(puu)nott, tomp, (pehkinud) puujuurikas v -tüügas; vana, kehv olend v asi, kronu'
● ? soome mrd rontti 'suur puutüvi; jämeda otsaga palk', trontti 'tüügas, tüveots', rontto van srmt 'raiutud okslik puulatv'; mrd '(maas lamav, kõdunev) puutüvi'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on mõjutanud soomerootsi trunt 'lühike ja paks ese; kohmard, käpard', võib olla ka sellest laenatud.

rott : roti : rotti 'hiirest suurem näriline (Rattus)'
← alamsaksa rotte 'rott'
Murdesõna rott 'hiir' on eestirootsi laen, ← eestirootsi rot̠ 'hiir'.