[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

kraav : kraavi : kraavi 'kuivenduse v niisutuse otstarbel pinnasesse kaevatav väike tehisveejuhe'
alamsaksa grāve 'kraav'
Eesti keelest on laenatud vadja kravi 'kraav; rattaroobas; uure' ja isuri kravi 'kraav, oja'.

orav : orava : oravat 'Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike näriline (Sciurus vulgaris)'
liivi vȯrābõz 'orav'
vadja õrava 'orav'
soome orava 'orav'
isuri orraava 'orav'
Aunuse karjala orau 'orav'
lüüdi orau 'orav'
vepsa orau 'orav'
saami oar'ri 'orav; kopikas'
ersa ur 'orav; kopikas'
mokša ur 'orav'
mari ur 'orav; raha, kopikas'
komi ur 'orav; kopikas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Raha tähendus sugulaskeeltes viitab sellele, et oravanahku on kasutatud maksevahendina.

raev : raevu : raevu 'pöörane, metsik viha'
soome raivo 'raev, viha, vimm'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on raju tüve variant.

rai- liitsõnas raihein 'mättataoliste puhmikutena kasvav tähkõisikuga kõrreline heintaim (Lolium)'
saksa Raigras 'raihein'
Laenuallikas on liitsõna, mille esikomponent on laenatud, järelkomponent tõlgitud (saksa Gras 'rohi; heintaim').

raig1 : raia : raiga 'kärn'
reig
balti *reikā 'lõikamine'
leedu riekti 'lõikama', raikyti '(leiba) lahti lõikama'
vadja reikä 'auk'
soome reikä 'auk'
isuri reigä 'auk'
karjala reikä 'auk'
vepsa ŕii̯g 'auk'
saami ráigi 'auk'
Kirjakeeles on kasutusele võetud tüve lõunaeestiline variant. Saarte murdes esinev reig on tüve reeglipärane põhjaeestiline variant. Vadja vaste on registreeritud vaid 18. sajandil.

raig2 : raia : raiga 'seemnesari'
Võib olla kirjakeelde loodud variant vanemast murdekeelest registreeritud sõnast rai 'munand' (mitm raiad), mis on sama tüvi kui sõnas raiuma. Sõna on kasutusel zooloogiaterminina.

raim : raima : raima 'kaevise lahtimurdmine kihist' raiuma

raip : raiba : raipa 'raibe' raibe

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
?algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

ralv : ralva : ralva 'terasseib, -plaat v -rõngas puitosade ühendamiseks'
1930. aastatel loodud tehistüvi, kombineeritud sõnaühendi rauast alus laastide või muu kinnitamiseks algustähtedest.

rasv : rasva : rasva 'vees lahustumatu tahke ehitus- v varuaine loomorganismides; loomade rasvast töödeldud toiduaine'
rasu
alggermaani *krausa-, *(ga-)krausja-
hollandi kroos 'tapalooma sisikond'
saksa Gekröse 'sisikond, soolestik; rupskid'
liivi razā 'rasv'
vadja razva 'rasv; jääkirme'
soome rasva 'rasv; määre, võie'
isuri razva 'rasv'
Aunuse karjala razvu 'rasv'
lüüdi razv(e͔) 'rasv'
vepsa razv 'rasv'
rasu on murdeline tüvevariant, millele kirjakeeles on antud füsioloogiatermini tähendus. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd razas 'sulanud rasva jäägid'.

riiv1 : riivi : riivi 'ukse, värava, akna jms sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav plaadile kinnitatud keel; luku sulgev osa'
riil, riim, triiv, kriiv
?baltisaksa Riegel 'riiv'
Sõna häälikuline kuju eeldab laenuallika baltisaksapärast hääldust (g asemel j), kuid lisaks sellele on sõna lõpuhäälik reeglipäratult muutunud. Kahtlemata on nimetatud allikast laenatud murdesõna riil. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (sulgemisvahend)'.

riiv2 : riivi : riivi 'teravaääreliste aukude v lõhedega köögiriist, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks'
riim
alamsaksa rive 'riiv (köögiriist)'
Samatüveline tegusõna riivima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (köögiriist)'. Vt ka riivama.

traav : traavi : traavi 'looma (hrl hobuse) ühtlane kiire jooks, kus vaheldumisi puudutavad üheaegselt maad vastaspoolne esi- ja tagajalg; inimese kiire jooks või sörkimine'
raav, (t)rahv
alamsaksa draf 'traav'
Samatüveline tegusõna traavima on samuti tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa draven 'traavima'. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, traavel.

trahv : trahvi : trahvi 'karistusena määratav rahanõue; mingi muu karistus'
rahv
alamsaksa straffe 'noomitus, laitus; karistus, ihunuhtlus'
saksa Strafe 'karistus; (raha)trahv'
Ka samatüveline tegusõna trahvima on tõenäoliselt alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa straffen 'laitma, noomima; karistama (ka kehaliselt)' või ← saksa strafen 'karistama; trahvima'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur