[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

jokk : joki : jokki kõnek 'vintis-olek, (kerge) joove'
jokutama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kokutama ja nokutama.

kokk : koka : kokka '(ametilt) toiduvalmistaja'
alamsaksa koch 'kokk'

lokk1 : loki : lokki '(juukse)karvade käharus; kähardunud v kähardatud juuksesalk'
saksa Locke 'lokk, kihar'

lokk2 : loku : lokku 'serviti ülesriputatud laud, mille pihta märguandeks hrl puitvasaraga taotakse'
lokerdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lokuti. Lähedane tüvi on nt sõnades loksuma, lott, logisema. Lokku ehk lokulauda kasutati inimeste kokkukutsumiseks mõisates ja suurtaludes.

mokk : moka : mokka 'looma suu üks liikuv lihaseline äär'; kõnek 'huul'
vadja mokka 'huul, mokk'
Tüve vaste võib olla ka soome mokka väljendis (olla) mokalla huulin, huulet mokallaan 'suu (mokad) töllakil'. Eesti keelest on laenatud isuri mokka 'mokk' ja eestirootsi måkk '(naljatlevalt) huul; (mitm) suu'.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

sokk1 : soki : sokki 'labajalga ja pahkluud kattev kuni põlveni ulatuv silmkoeline riietusese'
saksa Socke 'sokk'
Tüve skandinaavia vaste on laenatud sõnas sukk.

sokk2 : soku : sokku 'mitme sõralise isasloom'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, looma häälitsuse järgi. Vt ka sokutama.

tokk1 : toki : tokki 'väike lõngaviht'
alamsaksa docke 'nukk, kuju; trepikäsipuu püstvarb; õlekubu katuse katmiseks'
rootsi docka 'nukk; lõngaviht'

tokk2 : toki : tokki '(hrl lihtne) kepp, teivas'
alamsaksa stock 'kepp; känd; mesipuu; kõrge püstine annetustekast; puupostidest tööhoone; jalapakk'
saksa Stock 'kepp; malakas, malk; känd; mesipuu; korjanduskarp (kirikus)'
Vt ka togima .

vokk : voki : vokki 'hoorattaga ketrusriist'
alamsaksa wocke 'kedervars; koonal'
saksa Wocke 'koonlalaud; koonal; kedervars'
Kuigi vokk jõudis Eestisse 17. sajandi lõpus ja levis laiemalt 18. sajandil, võidi sõna laenata tähenduses 'kedervars' juba varem. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja vokki 'vokk' ja soome mrd vokki 'vokk'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur