[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hütt : hüti : hütti 'väike vilets elamu, hurtsik, onn'
← saksa Hütte 'onn, hütt, hurtsik; mägionn'
← alamsaksa hutte 'onn, hütt, hurtsik'

kett1 : keti : ketti 'üksteisega järjestikku liikuvalt ühendatud (metall)lülide kogum'
← saksa Kette 'kett; ahel; kaelakee; ahelik, rodu, rida'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kee1. Eesti keelest on laenatud vadja ketti 'kett' ja isuri ketti 'kett'.

kett2 : ketu : kettu 'naha sarvkihist irdunud kliitaoline osake' kesi

küdema : küdeda : köen (milleski kütuse põlemise kohta)
◊ kütma
● liivi kittõ 'kütta'
vadja tšüttää 'põletada, kütist teha'
soome kyteä 'küdeda; hõõguda'
isuri küttööjä 'küdeda'
Aunuse karjala küdie 'hõõguda; vinduda'
lüüdi küdödä 'hõõguda'
vepsa küdoda 'hõõguda; vinduda'
handi kŏš- 'hõõguma; vinduma; põhja kõrbema'
mansi kwossi- 'hõõguma; põlema; valutama'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Küttis 'kütis' ja võib-olla ka läti ķute(s) 'küttematerjali kuhi kütise tegemiseks' (← kütis).

kütt : küti : kütti 'jahimees'
← alamsaksa schutte 'kütt'

lett : leti : letti 'müügilaud; ametnikke ja kliente eraldav barjäär ning selle pealne laud'
← baltisaksa Lette 'lett'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi lätt, lett 'poelett'.

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
○ mitt
← alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

nett : neti : netti 'kena, ilus, nägus'
← saksa nett 'kena, armas, meeldiv; ilus, nägus'

pett : peti : petti 'või valmistamisel järelejääv rasvavaene piimjas vedelik'
● liivi pietk 'pett', pietkõm- liitsõnas pietkõm-sēmďa 'pett'
vadja pettü 'pett'
soome pettää 'kirnuda'
isuri pettää 'kirnuda'
karjala pettäjäine 'äsja kirnutud soolamata või; või tegemisel maitsta antav tükk võid'
ersa pivťems 'kirnuma'
mokša piχťǝms 'kirnuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve vasted võivad olla ka soome pyöhtää 'kirnuda; männaga võid teha', Aunuse karjala püöhtätä '(tuulega) lund hangedesse keerutada, tuisata', lüüdi püöhtädä 'pöörlema panna, keerutada', vepsa ṕehťi- liitsõnas ṕehťimaid 'pett'. Teisalt on oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *pek^u̯etɔ́m, mille vaste on nt vanaindia pacatá- 'keedetud toit'.

plett1 : pleti : pletti '(juukse)palmik'
← vanarootsi flæta 'palmik, pats'
Tüve alamsaksa või saksa vaste on laenatud sõnas pleht.

plett2 : pleti : pletti 'piits, nuut'
← vene plet’ 'rihmpiits, nuut'

püdel : püdela : püdelat 'poolpaks, poolvedel'
● soome mrd pyterä 'sogane, hägune, ebaselge'
karjala püterä 'tihkevõitu'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

pütt1 : püti : pütti '(väiksemate) puunõude rahvapärane ühisnimetus'
← alamsaksa butte 'pütt, tünn'
Eesti keelest võivad olla laenatud vadja püttü 'pütt, astja, puunõu' ja isuri püttü 'puust säilitusnõu'.

pütt2 : püti : pütti 'lind (Podiceps)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

trett : treti : tretti 'käik, ots, kord'; mrd 'pahandus'
○ rett
? ← vene tret’ 'kolmandik'
Tähendusnihe 'kolmandik' > 'käik, ots, kord' võib olla kujunenud vene väljendi põhjal po tretjám 'kolmandikukaupa, kolmes osas'. Murdetähendus 'pahandus' võib lähtuda vene tuletisest tretéjskij 'vahekohtu- (st vahekohtunikuks kahe vahel on kolmas isik)'.