[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

are : areda : aredat 'selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega'
Võib olla tuletis sõnast aru1.

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
◊ ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

eri 'erinev, lahknev, erisugune; eraldi olev, iseseisev' era-
● vadja eri 'eri, eraldi; eri(sugune)'
soome eri 'eri, erinev; teistsugune'
isuri eri 'eri, erinev'
karjala eri
lüüdi eŕi 'eri, erinev'

heie : heide : heiet 'koonlast ketramiseks tõmmatud kiud'
● soome heisi 'paeluss; paelataoline taim v taimeosa'
Aunuse karjala höi 'solge'
lüüdi heiž- liitsõnas heižmado 'paeluss'
vepsa hii̯že͔ 'nugiuss'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest õis1. Veel on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *saiða-.

krae : krae : kraed 'kaela ümbritsev riietuseseme osa'
○ kraag, kraad, rae, raad
← alamsaksa kragen 'kael; krae'
Sõna kirjakeelne variant eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j.

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
◊ me
● liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi’ 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', mī 'meie (kaks)'
sölkupi me, mē 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

ori : orja : orja 'teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik; kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija'
? ← algindoiraani *arya-
vanaindia ā́rya- 'aaria, aarjalane'
avesta aⁱriya- 'aaria, aarjalane'
? ← indoeuroopa *woŕģo- 'töötaja, töötegija'
● liivi vȱŗa 'peerujalg; küpsetusrest'
vadja orja 'ori'
soome orja 'ori'
isuri rhvl orja, orjalain 'ori'
Aunuse karjala orja 'teenija, ori'
vepsa orj 'pärisori'
ersa uŕe 'ori; teenija'
mokša uŕä 'ori; teenija'
udmurdi var 'ori; teenija'
komi van ver 'ori; teenija', vere̮s 'abikaasa, mees'
Indoiraani päritolu peetakse kaheldavaks tähenduse tõttu: aarjalased olid ülemklass. On siiski mõeldav, et aarjalase nimetus on saanud orja tähenduse olukorras, kus aarjalased olid langenud näiteks sõjavangiks. Tüve vaste võib olla ka saami oarji 'lääs'.

prii : prii : priid 'vaba; tasuta'
○ rii
← alamsaksa vri 'vaba'

riie : riide : riiet 'tekstiilmaterjal; rõivas'
● soome mrd riitine (hrl mitm) '(viletsad) rõivad'
Tõenäoliselt tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome riittää 'jääkirmega katta (pakase kohta); piisata, jätkuda', isuri riittää 'piisata, jätkuda', karjala riitteä 'jääkirmega kattuda; piisata, jätkuda'. Tüve esialgne tähendus on arvatavasti olnud 'jääga katta', millest on kujunenud abstraktsem tähendus 'kate' ning sellest edasi 'tekstiilmaterjal'. Eesti keelest on laenatud soome mrd riide 'riie, rõivas'.

rive : riveda : rivedat 'määrdunud, korratu; rõve; vastik'
◊ rõve
● soome rivo 'ropp, rõve, nilbe; sündsusetu, siivutu; inetu'; mrd 'õel, paha'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas rõve on tüvevariant, mille esisilbi vokaal on reeglipäratult muutunud. Vt ka reo ja rüve.

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
● vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

roie : roide : roiet 'pikk kõverdunud luuplaat, mille tagumine ots on ühenduses rinnalülidega, eesmine ots rinnakuga, moodustades põhilise osa luulisest rindkerest, ribi; kitsas raidkividest v tellistest kaar, mis aitab võlvi kanda'; mrd 'kala sisikond, jäänused; roju'
● vadja roittu 'prügi, puru, praht, rämps'
soome mrd roitto 'praht, rämps; räbal, kalts', roittu, roito 'praht, rämps'
isuri roitto 'praht, rämps'
Aunuse karjala roitto 'tapetud looma sisikond, rupskid; takk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roju ja roisk. Kirjakeelsed tähendused on moodustatud vanemast murdekeelest registreeritud mitmuse vormi tähenduse 'luustik' alusel. Vt ka roitma.

säie : säigme : säiet '(lõnga) heie; (nööri, köie vm) keere'
◊ seiguma
● vadja säije, säikä 'säie, keere'
soome säie 'säie, keere; heie; kiud'
isuri säije 'säie, keere'
Aunuse karjala säigi 'keere; riba, lapp; lihaskiud, -kude'
lüüdi šäigiž 'säie'
vepsa säigiž 'korraga pekstavate viljavihkude rida', seikťem 'keere; juuksesalk'
Tõenäoliselt tuletis seadma tüvest.

taie : taide : taiet 'kunst'
← soome taide 'kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas taid.

teie : teie : teid (mitmuse 2. isiku asesõna)
◊ te
● liivi teg, tēg 'teie'
vadja töö 'teie'
soome te 'teie'
isuri töö 'teie'
Aunuse karjala tüö 'teie'
lüüdi ťüö, tüö 'teie'
vepsa ťii̯ 'teie'
saami dii 'teie (3 või enam)'
ersa tiń 'teie'
mokša ťiń 'teie'
mari te 'teie'
udmurdi ti 'teie'
komi ti 'teie'
ungari ti 'teie'
nganassaani tēŋ 'teie'
sölkupi tē 'teie'
kamassi šiʔ 'teie'
matori tendä 'teie'
Uurali tüvi. te on algsem sõnakuju, teie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *teiδen.

ubrik : ubriku : ubrikut 'pugerik, uberik' uberik

uri : urja : urja van 'ohver'
← soome uhri 'ohver'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

urve : urbe : urvet 'väike õõs, auguke, poor'
◊ urbne
On arvatud, et tüve urg variant. urve on keeleuuenduse ajal loodud tagasituletis vanemast murdesõnast urveline. Vt ka orv.

äri : äri : äri 'tulu, kasumi saamist taotlev tegevus, ostmine ja müümine, kauplemine'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis sõnas argine.

ürik : üriku : ürikut '(keskaegne) õigusliku sisuga dokument' ürgama