[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

eblakas : eblaka : eblakat 'kerglane, kergemeelne; edvistav, koketeeriv' ebel

edev : edeva : edevat 'tähelepanu v imetlust äratada püüdev; ettetikkuv, kerglane, alp' esi

hilja 'ajaliselt lõpu pool; pärast tavalist v määratud aega'
← alggermaani *silē(ja)n-
gooti (ana-)silan 'rahunema, vaikima'
vanainglise sāl-nes 'vaikimine'
● liivi mrd īlig 'aeglane'
vadja iľľaa 'tasa, vaikselt, vagusi; aeglaselt; hilja'
soome hiljaa 'hääletult, vaikselt, tasakesi; nõrgalt; summutatult; kumedalt'; hiljainen 'vaikne, tasane; rahulik; sõnaaher; vähenõudlik'
isuri hiljaa 'vaikselt, hääletult'; hiljain 'vaikne, tasane'
Aunuse karjala hiľľu, hiľľaine 'vaikne, tasane; aeglane'
lüüdi hiľ 'vaikne, tasane; aeglane'
vepsa hiľľ 'vaikne, tasane; aeglane'

juhm : juhmi : juhmi 'raske taibuga, nürimeelne, rumal'
◊ johmane
● soome mrd juhma 'laiskvorst', juhmakka 'aeglane ja laisk, kohmakas'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas johmane on murrakuti esinev tüvevariant.

jõhker : jõhkra : jõhkrat 'toores, toorelt kuri, jäme, häbematu, hoolimatu'; mrd 'suur, mürakas'
● ? soome mrd juhkura 'aeglane ja kohmakas; kamakas'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

keblakas : keblaka : keblakat 'kerglane, alp'
On arvatud, et kujunenud sõnade kebja ja eblakas, ebel, segunemisel.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
● liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

liba : liba : liba 'veerjas, kallakas; kerglane, edvistav; (liitsõna esiosana) vale-, võlts-' libe

loikam : loikami : loikamit kõnek 'pikk kõhn (lodev ja aeglane) inimene (hrl noor mees v poiss)'
● ? soome loikko, loikka 'vana, kehv, suur riideese; suur v laisk inimene'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas loid. Sel juhul on sõna moodustatud kam-lõpuliste sõnade eeskujul, nt mühkam, tuiskam.

raske : raske : rasket 'palju kaaluv; rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; rohket vaeva, oskusi nõudev, keeruline; palju kannatusi, muret valmistav; valuliselt kurb; ränk, kohutav; väga tugev, intensiivne'; van 'rase'
◊ rase
● vadja raskas 'palju kaaluv; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; rase, tiine; õnnetu (päeva kohta)'
soome raskas 'palju kaaluv; tugev, massiivne; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; ränk, kohutav; rase'
isuri raskas 'palju kaaluv; palju kannatusi, muret valmistav; tugev, intensiivne; aeglane, pikaldane; rase'
karjala raskas 'palju kaaluv; rase'
Läänemeresoome tüvi. -k- on ilmselt vana liide, sõnas rase on selle liiteta tüvi.

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

untsakas : untsaka : untsaka 'saksik v linnalik, kerglane inimene'
○ untsvaat, huntsvatt
← saksa Hundsfott 'kaabakas, lurjus'
Laen on muganemisel lühenenud, lisatud on liide -kas. Murretes on tuntud ka lühenemata, häälikuliselt laenuallikale lähemad variandid. Eesti keelest on ilmselt laenatud liivi ūntsakkõz 'untsakas'. Vt ka antsakas, untsus.

visa : visa : visa 'järjekindel; vastupidav; aeglane, vaevaline'
● liivi vizā 'kõva; tugev, kange; visa, kangekaelne'
soome visa 'näsupuit, salmiline puit; näsuline'
Aunuse karjala viza liitsõnas vizakoivu 'maarjakask; Karjala kask'
lüüdi viža liitsõnas vižakoiv 'maarjakask; Karjala kask'
Läänemeresoome tüvi.