[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aas1 : aasa : aasa 'silmus; obadus; kaarjas moodustis (rõiva) kinnisel'
← balti
leedu ąsa 'käepide, sang; silmus'
läti osa 'käepide, sang; silmus'
preisi ansis 'pajakonks'
● liivi ōzõ(z), āzõz 'silmus, sang, käepide'
vadja aasa 'aas, silmus'
soome ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
isuri ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
karjala ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
? saami vuosˈsi '(paja, toobri) sang, käepide'
Vt ka aas2.

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

ais : aisa : aisa 'puu(d), mille külge v vahele veoloom rakendatakse ja millest ta veokit, põllutööriista vm veab'
? ← balti *aisō, *aisa
● vadja aisa 'ais'
soome aisa 'ais'
isuri aisa 'ais'
Aunuse karjala aižu 'ais'
lüüdi aiž(e͔) 'ais'
vepsa aižaz 'ais'
On ka arvatud, et võib olla slaavi laen, ← algslaavi *oje(s) (omastav *ojese) 'tiisel'. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, ersa ažija 'ais', mokša ažijä 'ais', udmurdi vaji̮ž 'ais', komi vož 'ais', on vanemad laenud, ← algindoiraani *aiša, mille vaste on vanaindia īṣā́ 'ais'.

aps : apsu : apsu kõnek 'eksitus, viga, eksimus'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

ass : assi : assi '(vankri) telg'
← alamsaksa asse 'telg'

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
← alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
● vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

atu : atu : atut kõnek 'vilets, kehv' hatt2

mats1 : matsi : matsi 'talupoeg, maamees (halvustavalt)'; kõnek 'mees, poiss'
Üldnimeks muutunud isikunimi Mats ‹ Matthias. Matz oli juba alamsaksa keeles üldnimi ja tähistas kohtlast, lihtsameelset, naeruväärset inimest.

mats2 : matsu : matsu 'tuhmi kõlaga löök, hoop; sellise löögi heli'
● vadja mattsaa 'matsuda'
soome matsuttaa 'matsutada'
isuri matsaa 'matsutada'
karjala matšahuttoa 'matsutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, latsuma, pats2, mätsima, nätsuma, müts2.

ots : otsa : otsa 'tipmine osa; eseme lühem v väiksema pindalaga külg; algus ja/või lõpp; laup'
◊ otse, otsus
● liivi vȱntsa 'otsmik'
vadja õttsa 'pea, ots'
soome otsa 'otsmik'
isuri otsa 'ots; otsmik'
Aunuse karjala očču 'otsmik; maja fassaad, esikülg'
lüüdi otš 'otsmik; ots; ülaosa'
vepsa oc 'otsmik'
mari ońč́ə̑l 'esiosa; eesmine, esi-; eelmine; esimene'
udmurdi aź 'esiosa; koht'
komi voʒ́ 'esikülg'
Võib olla germaani laen, ← alggermaani *anþja-, mille vasted on vanaislandi enni 'otsmik', vanarootsi ænne 'otsmik', vanaülemsaksa endi 'otsmik'. Germaani laenudel ei ole enamasti vasteid permi keeltes. On arvatud, et laenata on võidud juba varasest alggermaanist. otse on nimisõna viisiütleva vorm.

pats1 : patsi : patsi 'juuksepalmik'
On arvatud, et võib olla lühenenud variant murdesõnast patakas 'vits, malakas', mis on laenatud vene keelest, ← vene batóg 'kepp, toigas; peksukepp, roosk', mrd badág, badók, padóg 'kepp, sau, vits'.

pats2 : patsu : patsu 'kerge pehme löök; sellega kaasnev pehme nagu summutatud heli'
● liivi paţš 'löök, plaks'
vadja patsahtaa 'patsatada, platsatada'
soome van srmt patsata 'patsuda, ragiseda'
isuri patsahuttaa 'lüüa'
karjala patšissa, patšata 'paukuda, krigiseda, robiseda; kiiresti rääkida, nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, potsama, patakas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi båts 'kukkuma'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa Patsch 'plaks, laks, mats'.

sats : satsi : satsi 'hulk; kogus, partii'
← saksa Satz 'kogum, (kokkukuuluv) kogu, komplekt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, sättima.

vats : vatsa : vatsa 'kõht'
● vadja vattsa 'kõht'
soome vatsa 'kõht; magu'
isuri vatsa 'kõht'
Aunuse karjala vačču 'kõht; magu'
lüüdi vattš 'kõht'
vepsa vac 'kõht'
mansi waś 'kõht; magu'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi vats 'kõht'.