[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

askel : askli : asklit '(asja)toimetus'
askeldama, äkseldama
soome askel 'samm, aste'
Aunuse karjala askel 'samm, aste'
ersa eśkeľks 'samm, aste'
mokša aśkǝlks, äśkǝľks 'samm, aste'
mari oškə̑l 'samm, aste'
udmurdi van srmt utśki̮l 'samm, aste'
komi vośkov 'samm'
mansi ūsil 'samm, aste'
sölkupi āsel- 'üle astuma'
Uurali tüvi. äkseldama on eesvokaalne tüvevariant, kus häälikud on kohad vahetanud. Vt ka astuma.

jahmerdama : jahmerdada : jahmerdan 'askeldama, sekeldama; lobisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahmama, rahmama ja sahmama.

kaaberdama : kaaberdada : kaaberdan 'jõude ringi kolama; ringi tuigerdama'; mrd 'askeldama; rahmeldama; otsima, kohmitsema'
On arvatud, et tuletis kaapima tüvest.

kamandama : kamandada : kamandan 'käsutama, korraldusi andma'; mrd 'amelema, kurameerima; talitama, askeldama; kaubitsema, sahkerdama'
komandama, kammandama, kamaldama
vene komándovat 'käsutama, käsklusi andma; juhtima, komandör olema'; kõnek 'kamandama'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kamand 'käskima, käsutama, kamandama'.

naaskel : naaskli : naasklit 'tööriist aukude torkamiseks'; piltl 'terane, tragi inimene (eriti poisi kohta)'
naasli, naastli
Sõna peetakse rootsi laenuks, kuid täpset laenuallikat ei ole leitud, see võib olla mõni tegusõna naska 'näksima, näkitsema, maiustama; näppama; sõrmitsema, näppima; jälitama, nuhkima; ära minema'; mrd 'nokitsema, askeldama' või laska 'nahka (vastamisi servadega) kokku õmblema; (planku, lauda) jätkama; viltu lõikama' tuletis, vrd nt soomerootsi laskar-syl 'naaskel'. Eestirootsi Ruhnu murrakust registreeritud naskar 'naaskel' on pigem bumeranglaen eesti keelest, nagu ka teistest eestirootsi murrakutest registreeritud nāskel. Eesti keelest võib olla laenatud liivi nōskiļ 'naaskel', vadja naaskali, naaskõli 'naaskel' ja isuri naskeli 'naaskel'.

rabelema : rabelda ~ rabeleda : rabelen 'ägedasti siia-sinna liikuma, visklema, siplema; rassima, tööd rühmama; rutates midagi tegema, sekeldama, askeldama' rabama

rändama : rändan : rännata 'pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma; liikuma, kulgema, teed käima, uitama'; mrd 'askeldama, toimetama'
balti
leedu bristi (oleviku ains 1P brendu) 'kahlama, sumama, sumpama'
läti brist (oleviku ains 1P brienu), mrd briedu 'kahlama, sumama'
soome van srmt rentiä 'kahlata, sumbata'
Vähem usutav on oletus, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ränna 'jooksma; sagima, sebima; ruttama; hulkuma'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'kalade kudemine'.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
liivi siebbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

sehkendama : sehkendada : sehkendan 'joonistama v kirjutama; askeldama, õiendama'
sehkeldama, sehendama, sehjendame, sekendama
saksa zeichnen 'joonistama; märkima; alla kirjutama'
Tähendust on võinud mõjutada sekeldama.

sekeldama : sekeldada : sekeldan '(ringi liikudes) askeldama, toimetama, õiendama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas segama. Vt ka sehkendama.

tuuseldama : tuuseldada : tuuseldan 'sakutama, sasides raputama; askeldama, sebima, tormakalt liikuma v tegutsema; otsides kuskil, milleski tormakalt sorima, tuhlama'
tuusteldama, tuutseldama
vene túžitsja 'end pingutama, ponnistama, punnima'
On ka arvatud, et sõna on alamsaksa laen, ← alamsaksa tōsen 'sakutama, sasima, räsima'. Eesti keelest võib olla laenatud baltisaksa tuseln 'sakutama, sasima'.

äkseldama : äkseldada : äkseldan mrd 'askeldama, toimetama' askel

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur