[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

istuma : istuda : istun 'asendit võtma, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele; sellises asendis olema'
liivi istõ 'istuda'
vadja issua 'istuda'
soome istua 'istuda'
isuri istua 'istuda'
Aunuse karjala ištuo 'istuda'
lüüdi ištuda 'istuda'
vepsa ištta 'istuda'
ersa ozams 'istuma'
mokša ozams 'istuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt on peetud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *ēs- 'istuma', mille vaste on nt vanakreeka hézomai 'istuma'.

kaldu 'viltusesse asendisse, kallakile; viltuses asendis, kallakil' kallas

lobudik : lobudiku : lobudikku 'suur inetu v lagunev hoone'
lobut(ka)
vene slobodá, slobódka 'eeslinn, agul; linnaäärne asundus, suur kirikuküla'

losa 'lohakalt ripakil, lösakil; lõdvalt istuvas v lamavas asendis'
lossis
liivi lozzõ 'aeglaselt laskuda', loš 'katki pigistatud, lömastatud'
soome mrd losa 'halvas seisukorras ese; halb või laisk naine'
karjala lošo 'halvas seisukorras ese; vana, vilets inimene v loom'
saami loassi 'vaeseke, õnnetuke, armetuke'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lösakil. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

lösakil 'lohakalt ripakil; lõdvalt istuvas asendis'
lössis
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas losa.

misuke : misukese : misukest kõnek 'missugune'
mihuke
Kuluvorm liitsõna missugune tuletisest liitega -ke(ne), mis ja sugu1. Variandis mihuke on rõhutus asendis toimunud muutus s > h.

niisuke : niisukese : niisukest 'niisugune'
nihuke, nisuke
Kuluvorm sõna niisugune ( need ja sugu1) tuletisest liitega -ke(ne). Variandis nihuke on rõhutus asendis toimunud muutus s > h.

nõnda 'nii'
na1, naa
vadja nintaa 'nii, nõnda'
Kuluvorm sõnaühendist *niin taβoin (nii, need, + mitmuse viisiütlev sõnast tava) või *noin taβoin ( *noin on viisiütlev sõnast nood). Kujunemiskäik on olnud *niin taβoin > ninda > nenda > nõnda. naa ja na1 on veelgi lühenenud variandid, kujunemiskäik nõnda > nõnna > naa, lauserõhutus asendis na. Vt ka nentima.

pilgeni 'vedelikku ääreni, ääretasa, triiki (täis); tuubil, kuhjaga, mahtumise piirini (täis)'
Võib olla sama tüvi mis piir. Aja jooksul on võinud lauserõhuta asendis täishäälik lüheneda ja ka kaashäälikud nt naabermurretesse laenamisel või kuulmis- ja kõnevääratuste tõttu muutuda: piirdeni > pirdeni > pirgeni > pilgeni (täis). Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pilkuma.

püsti '(enam-vähem) vertikaalses asendis; esile ulatumas, õieli; täiesti, päris' pistma
liivi pistõ, püstõ 'püsti'
vadja pissüz(ä), püssüz(ä) 'püsti(asendis)', pissüä 'püsti(asendisse v -asendis)', pissüü, püssüü 'püsti(asendisse)', püssüä 'püsti(asendisse); püsti, turris'
soome pysty 'püstiseisev; esileulatuv'
isuri püssüs 'püsti(asendis)'
Aunuse karjala püstü 'järsk', püstüi 'püsti, vertikaalselt'
lüüdi püšt 'püsti(asendis)'
vepsa püštut 'püsti, seistes; turri'

sihuke : sihukese : sihukest 'niisugune, seesugune'
Kuluvorm sõna seesugune tuletisest liitega -ke(ne), see ja sugu1. Rõhutus asendis on toimunud muutus s > h.

ta : tema : teda 'tema; see (rõhutus asendis, osutades varem mainitule)'
Osaliselt sõna tema lühenenud kuju, osaliselt uurali tüvi, mille vasted on lõunaeestiline murdesõna taa: taa: taad 'see siin' ja liivi ta 'tema; see', vadja taanõõ 'äsja, hiljuti; mõne aja eest', soome mrd taa 'see, too', isuri taanoin 'äsja, enne, varem', Aunuse karjala tua, tai 'see, too', lüüdi tua, tuai 'too', vepsa tanoin 'hiljuti, äsja', ? saami 'siin; äsja', dát 'see (siin)', mari ta sõnas tač́e 'täna', ? komi to 'vaat!', idahandi tam(i̮) 'tema', tåγə 'sinna', tat 'seal', ? neenetsi təńa 'sinna', təńadᵊ 'sealt', ? nganassaani takaʔ 'see (lähem) seal', tania 'too, teatud', tandaŋ 'sinna', tanne 'seal', ? sölkupi 'teisel pool', tam 'see siin'. Saami sõnad võivad olla ka tema tüve vasted, samojeedi sõnad too tüve vasted. Vt ka taga.

tihvt : tihvti : tihvti 'silindriline v kooniline metallpulk detailide ühendamiseks v ettenähtud asendis hoidmiseks'
tiht, tihv, tiuht
alamsaksa stift 'tihvt, väike nael'
saksa Stift 'tihvt; pulk, tikk; nael; pliiats; krihvel'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, tihv.

turris '(karvade, okaste vms kohta:) püstises asendis, püsti, harali; ärritatud, vihane, pahur, tige'
soome turri 'sagris, karvane loom; habetunud v sagris juustega inimene'; mrd 'pahur, mossis inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

uppis 'asendis, mille puhul kere ja jalad moodustavad täisnurga'
upatama, uper-, upitama
Häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome uppi- liitsõnas uppiniskainen 'kangekaelne; põikpäine'. Tüve on mõjutanud germaani keeled, nt rootsi upp 'üles'. Vt ka opakas, upsakas ja õpatama.

ümber 'millegi kui keskpunkti suhtes ring- või pöörlemisliikumises; ümbritsevas asendis; umbes, ringis; paiku; kestel; pikali, kummuli; teistsuguseks'
ümar, ümmardama, ümmargune
?alggermaani *umbi-
saksa um 'ümber; ajal, paiku; võrra; eest; ligikaudu, umbes'
rootsi om 'ümber; pool; poole; ajal; kohta; ringi; uuesti'
liivi immõr 'ümber; ligikaudu'; immõrgouţlimi 'ümmargune'
vadja ümpäri, ümperitsee 'ümber'; ümmärkõin 'ümmargune'
soome ympäri 'ümber; ringi'; ymmyrkäinen mrd 'ümmargune'
isuri ümpäär 'ümber'; ümmürkäine 'ümmargune'
Aunuse karjala ümbäri 'ümber; üle; ligikaudu'
lüüdi ümbäŕ(i) 'ümber; üle'
vepsa ümbri 'ümber; ligikaudu; üle'
Samast germaani allikast on laenatud ka umbes. Tuletise ümmardama tähendus oli algselt 'ootavalt või teenides ümber isanda käima'. Eesti keelest on laenatud liivi immõrtõ 'ümmardada'. Vt ka üpris.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur