[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
◊ aelema, ajend
? ← indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
● liivi a’ijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.

arst : arsti : arsti 'kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada'
← alamsaksa arste 'arst'
Samatüveline tegusõna arstima on samuti laenatud, ← alamsaksa arsten 'arstima'.

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

iha : iha : iha 'kirglik soov, kange tahtmine, sisemine sund'
◊ ihkama
← algindoiraani *iša-
avesta aēš-, iša- 'otsima; tahtma; soovima; igatsema'
● vadja ihala 'ilus, kaunis'
soome ihana 'tore; veetlev'; van iha 'rõõmus, hea (meel)'
isuri ihhaala 'kaunis, ilus'
Aunuse karjala ihanu, ihavu 'hele; ilus'
ihkama on moodustatud sõnapaari viha ja vihkama analoogial; ihalema on moodustatud soome ihailla 'ihaleda, imetleda' eeskujul. Vt ka ihu ja öördama.

iva : iva : iva 'seeme, tera'
← indoeuroopa *jeva
avesta yava- 'teravili'
vanaindia yavaḥ 'teravili; viljasaak; oder'
leedu javas (hrl mitm javai) 'vili'
● vadja jüvä 'iva, tera'
soome jyvä 'iva, tera'
isuri jüvä 'iva, tera'
Aunuse karjala jüvä 'iva, tera'
lüüdi ďüvä 'iva, tera'
vepsa jüvä 'iva, tera; seeme'
ersa juv 'sõkal'
mokša juv 'agan'
udmurdi ju 'teravili; tera, iva'
komi ji- sõnas ji-ki 'ohe (odrasõklal)'
? neenetsi jā 'jahu; jahusupp'
? eenetsi ďa-sa 'jahu; tainas'
? nganassaani ďaa 'jahu'

kaema : kaeda : kaen mrd 'vaatama; kontrollima; proovima; kompama, puudutama; püüdma; hankima, muretsema; hoolitsema; otsima, valima'
◊ kaetama
● soome kajota 'puutuda, puudutada; sekkuda'; mrd 'mõjuda; arvesse võtta, hoolida'
saami gádjut 'päästa'
? handi χaj- 'millegagi kokku põrkama; tabama, pihta saama (tulistades, visates, lüües)'
? mansi χɔ̄j- 'puudutama, tabama'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Vt ka kaits(e)ma.

kaheksa : kaheksa : kaheksat 'põhiarv 8'
○ lõunaeesti katessa
● liivi kō’dõks 'kaheksa'
vadja kahõsaa 'kaheksa'
soome kahdeksan 'kaheksa'
isuri kaheksan 'kaheksa'
Aunuse karjala kaheksa 'kaheksa'
lüüdi kaheksa 'kaheksa'
vepsa kahesa, kahcan 'kaheksa'
saami gávcci 'kaheksa'
ersa kavkso 'kaheksa'
mokša kafksa 'kaheksa'
mari kandaš 'kaheksa'
Läänemeresoome-volga tüvi, kujunenud sõnaühendist, mille esimene komponent on tüvi kaks. Teist komponenti on peetud indoiraani laenuks, ← algiraani *detsa 'kümme', mille vaste on avesta dasa 'kümme'. Teise arvamuse järgi on teine komponent üks vana eitusverbi *e- ( ei) vorme. Mõlemal juhul on arvu 8 nimetamismotiiv 'kaks puudub kümnest'. Sama teine komponent esineb sõnas üheksa.

kangas : kanga : kangast 'kangaspuudel v kudumismasinal laia lindina valmistatud pikk riidetükk; lõimelõngad käärimisel'
← alggermaani *ganǥa-z
taani gang '40 lõimelõnga'
keskülemsaksa ganc 'kindel lõngade arv lõimes'
alamsaksa gank 'kindlaks määratud, kindlast lõngade arvust koosnev lõime laius'
● liivi kāngaz 'kangas, riie'
vadja kangas 'linane kangas; riie, riidematerjal'
soome kangas 'kangas, riie'
isuri kangas 'valmis kodukootud või kootav linane kangas'
Aunuse karjala kangas 'kangas, riie; kangasteljed'
lüüdi kangaz '(kootav) kangas; kangasteljed'
vepsa kangaz 'valmis kodukootud või kootav kangas; (üles pandud) lõimed'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *kangura-, mille vasted on vanaislandi ko̜ngur liitsõnas ko̜ngur-váfa 'ämblik' ja saksa Kanker 'pikkjalg (teatud ämblik)', või alggermaani *χanǥa-z, *χanga-, mille vasted on keskülemsaksa hanc liitsõnas umbe-hanc 'keep; eesriie' ja gooti hāh liitsõnas faura-hāh 'eesriie'.

lutt1 : lutu : luttu '(sarvest) karjapasun (ka rahvapillina)'
◊ lutt2
● vadja luttu '(lehma sarvest) lapselutt; karjasarv, -pasun'
isuri luttu 'eraldunud õõnes sarv; sarvest lapselutt'
vepsa lutt 'karjasarv; vilespill'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnas lutsima.

manala : manala : manalat 'surnute asupaik (eesti rahvausundis)'
? ← soome mana, manala 'manala, toonela, allilm'
Soome tüve tõenäoline vaste on lõunasaami muonesje 'hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus'. Võib olla indoiraani või algiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt avesta manā 'mõtlemine', vanaindia manā́ 'hardus, harduslaul, jumalakartlik vaimustus; eelarvamus'; see eeldab tähendusmuutust 'surnu mälestus, surnutele mõtlemine' > 'mana seisukorrana, vaimuna'. Varem on arvatud, et võib olla saadud sõnaühendist *maan ala 'maa-alune' (selle seletusega ei sobi saami vaste) või olla tuletis manama tüvest.

marrask : marraski : marraskit 'naha õhuke pindmine kiht, epiderm'
◊ mardus
← algindoiraani *mr̥tá-s
vanaindia mr̥tá-ḥ 'surnud'
avesta mərəta- 'surnud'
● liivi mārdig- liitsõnas mārdig-nō’gõ 'marrasnahk'
vadja marras 'õrn, habras; marras- (naha kohta); eluvõimetu, nõrk, surmale määratud'
soome marras 'suremas, põdur; surnu, kadunuke; surmaenne; surnukahvatu'
isuri marras 'surija, surmale määratu'
karjala marras 'lõputu, igavene; kelts'
lüüdi mardas- liitsõnas mardàsnahk 'marrasnahk'
Eesti keelest on laenatud vene mrd marduj 'kurat'. Vt ka mardikas.

meister : meistri : meistrit 'väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik'
← alamsaksa meister, mester 'meister, ülemus, isand; õpetatud inimese, eriti arsti austav tiitel'
Eesti keelest on laenatud vadja meisteri 'meister' ja isuri meisterit (mitm) 'meistrid' ning vähemalt osaliselt eestirootsi mäịstor, maịstor, mäister 'meister', eesti mõju ilmneb eriti tegusõna mäịstor kasutamises, mäịstor hōp 'kokku meisterdama'.

ori : orja : orja 'teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik; kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija'
? ← algindoiraani *arya-
vanaindia ā́rya- 'aaria, aarjalane'
avesta aⁱriya- 'aaria, aarjalane'
? ← indoeuroopa *woŕģo- 'töötaja, töötegija'
● liivi vȱŗa 'peerujalg; küpsetusrest'
vadja orja 'ori'
soome orja 'ori'
isuri rhvl orja, orjalain 'ori'
Aunuse karjala orja 'teenija, ori'
vepsa orj 'pärisori'
ersa uŕe 'ori; teenija'
mokša uŕä 'ori; teenija'
udmurdi var 'ori; teenija'
komi van ver 'ori; teenija', vere̮s 'abikaasa, mees'
Indoiraani päritolu peetakse kaheldavaks tähenduse tõttu: aarjalased olid ülemklass. On siiski mõeldav, et aarjalase nimetus on saanud orja tähenduse olukorras, kus aarjalased olid langenud näiteks sõjavangiks. Tüve vaste võib olla ka saami oarji 'lääs'.

osa : osa : osa 'tervikusse kuuluv, kuid sellest eraldatav jagu; määr, hulk kellestki v millestki; roll'; mrd 'liha'
◊ oss
? ← algindoiraani *anśa-s
vanaindia áṃśa-ḥ 'osa, osalus'
avesta ąsa 'osalus'
● liivi vȯzā 'osa; liha'
vadja õsa 'osa; liha'
soome osa 'osa; saatus'; mrd '(liha)tükk'
isuri osa 'osa'
Aunuse karjala oza 'õnn, saatus'
lüüdi oza 'õnn, saatus; osa'
vepsa oza 'õnn, saatus; osa'
saami oažži '(elus) liha, lihased'
? mari užaš 'osa'
? ungari oszt 'jagama'
Tähendus on võinud areneda 'osa' > 'osa jahisaagiks saadud lihast' > 'liha'. Vt ka oskama, osutama.

piim : piima : piima 'imetajate emasisendi näärmetest erituv valge nõre, millest toituvad vastsündinud järglased'
? ← balti *pijimas
leedu pyti 'märjaks saama; lüpsma, piima andma hakkama'
● vadja piimä 'piim'
soome piimä 'hapupiim'
isuri piimä liitsõnades pettopiimä, pettüpiimä 'petipiim'
karjala piimä 'hapupiim'
Balti nimisõna ei ole teada, allikaks on rekonstrueeritud oletatav tuletis lüpsma hakkamist tähistavast tegusõnast. On peetud ka indoiraani laenuks, ← tüvi, mille vasted on nt avesta payō- 'piim', paēman- 'emapiim', pärsia pēm 'piim'. See oletus on ebakindel nii läänemeresoome sõna kitsa leviku tõttu kui ka häälikulistel põhjustel. Karjala vaste on ilmselt soome keelest laenatud. Vt ka mimm.

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
? ← algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
● liivi pū’oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

põrn : põrna : põrna 'selgroogsete elund, mis on vere varupaik ning lümfotsüütide ja immuunkehade tekitaja'
○ kirderanniku pern
● liivi pȭrna 'põrn'
vadja põrna 'põrn'
soome perna 'põrn'
isuri perna 'põrn'
Aunuse karjala pärnü 'põrn'
lüüdi pärne͔ 'põrn'
vepsa pärm 'põrn'
On arvatud, et võib olla indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on avesta *spǝrǝzan- 'põrn'. Vt ka põrnikas, põrnitsema.

põrsas : põrsa : põrsast 'kesikust noorem siga'
◊ põssa
← algindoiraani *porśos
avesta parǝsa 'põrsas'
● liivi pūoraz (mitm pȯrzõd) 'põrsas'
vadja põrzas 'põrsas'
soome porsas 'põrsas'
isuri porsas 'põrsas'
karjala porsas 'põrsas'
lüüdi poťš́ 'siga'
vepsa porzaz 'põrsas'
ersa purcuz 'põrsas'
mokša purχc 'põrsas'
On ka arvatud, et võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *porḱos, mille vasted tütarkeeltes on nt leedu paršas 'põrsas; orikas', ladina porcus 'siga'. Ersa ja mokša vasted võivad olla laenatud läänemeresoome keeltest. põssa on tüve lastekeelne variant. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, pahr.

rebane : rebase : rebast 'terava koonu, kikkis kõrvade ja pika koheva sabaga koerlane (Vulpes)'
◊ rebu
? ← algindoiraani *reupōśo- 'rebane, šaakal'
avesta urupi- 'teatud koeratõug'
pärsia rōbāh 'rebane'
● liivi re’bbi 'rebane'
vadja repo 'rebane'
soome repo 'rebane'
isuri reboi 'rebane'
Aunuse karjala reboi 'rebane'
lüüdi reboi, rebuoi 'rebane'
vepsa reboi 'rebane'
saami mrd rēbiš 'rebane'
ersa ŕiveź 'rebane'
mari rə̑βə̑ž 'rebane'
udmurdi ǯ́ič́i̮ 'rebane'
komi ruć 'rebane'
? ungari ravasz 'kaval'; van 'rebane'; róka 'rebane'
rebu on tüve vana *oi-liiteline tuletis. Enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi just selles tuletises, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'rebane' > 'punakas, kollakas' > 'munakollane'.

rehkendama : rehkendada : rehkendan 'arvutama; arvestama'
○ rehjendama, rehvendama, rehhendama, reihendama
← saksa rechnen 'arvutama; arvestama, arvesse võtma; lugema, arvesse minema; arvama, pidama'
Laentüvele on lisatud liide -nda-.

rehnung : rehnungi : rehnungit van 'arve; arvestus, arvepidamine; (rahaline) vahekord'
○ rehknung, reh(k)nu, rehknut(t), rehnuk, rehtnut, rehvnuk, rehknuut, rehkont, rehk(n)um
◊ rehnut
← saksa Rechnung 'aritmeetikaülesanne, arvutus; arve; konto; arvestus, arvamus'
rehnut on üks selle sõna mugandeid, mis on olnud ka kirjakeeles tarvitusel.

rest1 : resti : resti 'kangast järelejäänud jaotamatu tükk'
← saksa Rest 'jääk, ülejääk; riiderest'

rest2 : resti : resti 'varbadest võre v aukudega, piludega plekk, plaat vms alusena v äravooluava katvana' röst

rullama : rullata : rullan '(laeva, auto kohta:) külgsuunas pendeldavalt kõikuma'
← rootsi rulla 'veerema; pöörlema; keerama, rullima; veeretama; rullama, õõtsuma, kõikuma'
← soome rullata 'rullata; õõtsuda; rulluda, veereda, veerelda; rulli keerata v kerida; veeretada, rullida'
Sõna on registreeritud kirderannikumurretes ja 19. sajandil Hiiumaal, seega tulevad mõlemad esitatud laenuallikad arvesse.

saama : saada : saan 'kellegi omandusse, valdusse v kasutusse siirduma (lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne); kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema; omaks tulema enese tegevuse läbi; muutuma, kujunema, arenema; võimalik olema, võima'
◊ saadik, saajad, saak, saati, saatma, saatus
← algindoiraani *saj'^h-
vanaindia sáhate (oleviku ains 3P) 'kukutab; suudab, peab vastu'
avesta hazah- 'vägivald, röövimine'
● liivi sōdõ 'saada, tulla'
vadja saata 'saada, hankida, teenida; sattuda; saada, võida, tohtida'
soome saada 'saada; saavutada; võida, tohtida; tulla, pidada'
isuri saavva 'saada; hankida, tuua; võida'
Aunuse karjala suaja 'saada; võida, tohtida; sünnitada'
lüüdi suada 'saada; sünnitada; hakata; võida'
vepsa sada 'saada; hankida; võida, tohtida'
Kildini saami sākka̮d 'saada; hankida; sünnitada'
ersa sams 'tulema, saabuma; kellekski saama; kätte saama'
mokša sams 'tulema'
mari šuaš 'saabuma, tulema; jõudma, saavutama; kohtuma; sattuma'
komi suni̮ 'saabuma, kohtuma'
? neenetsi tæwa- 'tulema, saabuma, järele jõudma; tooma, viima'
? eenetsi tae-, toe- 'järele jõudma'
? nganassaani ťūʔa- 'järele jõudma'
? kamassi tu- 'tulema, saabuma'
Vt ka saabuma, saavutama, sai, sattuma.

sada : saja : sada ~ sadat 'põhiarv 100'
◊ satikas
← algindoiraani *śata-
vanaindia śatá-m 'sada'
avesta satəm 'sada'
● liivi sadā 'sada'
vadja sata 'sada'
soome sata 'sada'
isuri sada 'sada'
Aunuse karjala sada 'sada'
lüüdi sada 'sada'
vepsa sada 'sada'
saami čuohti, čuođi 'sada'
ersa śado 'sada'
mokša śada 'sada'
mari šüδö 'sada'
udmurdi śu 'sada'
komi śo 'sada'
handi sat 'sada'
mansi sāt 'sada'
ungari száz 'sada'
Soome-ugri vasted võivad osalt olla eraldi laenatud. satikas on läänemeresoome tuletis.

sarv : sarve : sarve 'loomade, eeskätt sõraliste peast väljaulatuv piklik kõva moodustis'
← algindoiraani *śr̥va-
avesta srvā-, srū- 'sarv, küüs'
pärsia surū(n) 'sarv'
● liivi sōra 'sarv; käepide; tipp, ots'
vadja sarvi 'sarv; sarvekujuline ese'
soome sarvi 'sarv; katsesarv, tundel; käepide'
isuri sarvi 'sarv; käepide'
Aunuse karjala sarvi 'sarv'
lüüdi saŕv 'sarv'
vepsa saŕv 'sarv'
saami čoarvi 'sarv'
ersa śuro 'sarv'
mokša śura 'sarv'
mari šur 'sarv'
udmurdi śur 'sarv'
komi śur 'sarv'
handi śărpi 'isane põder'
mansi sōrp 'põder; Suur Vanker'
ungari szarv 'sarv'
Sama tüve varasem kuju võib olla laenatud sõnas kõrv. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, hirv. Vt ka sarikas2, sarn.

soon : soone : soont 'inimese ja looma torujas õõneselund, mida mööda voolab veri või lümf'
? ← indoeuroopa *sHi-nu
avesta hinu- 'side, kütke'
saksa Sehne 'kõõlus'
rootsi sena 'kõõlus, soon'
● liivi sūoņ '(vere)soon'
vadja sooni '(vere)soon, kõõlus; kramp; (lehe)rood; veesoon'
soome suoni 'soon'; mrd 'kõõlus; sool; närv; puusüü'
isuri sooni 'soon'
Aunuse karjala suoni 'soon; sool; puusüü'
lüüdi suoń(i) 'soon; sool; puusüü'
vepsa soń 'veresoon, veen'
saami suotna 'soon, kõõlus; pillikeel; vibunöör'
ersa san 'soon, kõõlus'
mokša san 'soon, kõõlus'
mari šün 'kõõlus'
udmurdi se̮n 'kõõlus'
komi se̮n 'soon, kõõlus'
handi lan, ʌɔn 'soon, kõõlus'
mansi tān 'soon, kõõlus; pillikeel'
ungari ín 'kõõlus'
neenetsi te’ 'kõõlus'
eenetsi tí(n) 'kõõlus'
nganassaani taŋ 'kõõlus'
sölkupi če̮n 'soon, kõõlus'
kamassi ten 'soon, kõõlus'
matori ten 'soon, kõõlus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sōn 'renn, soon plangus; planku soont tegema' ja läti sones 'kraavike, veesoon'. Vt ka sonn, sõõn.

suga2 : soa : suga 'kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari, kamm'
◊ soeng, sugema
? ← algindoiraani *śūka-
avesta sūkā- 'okas, oga; nõel'
vanaindia śūka- 'sõkal, agan'
● liivi sugā '(hobuse)hari'
vadja suka 'kamm; hobusehari; linahari'
soome suka '(hobuse)hari; jäik karv, harjas'
isuri suga 'kamm'
Aunuse karjala suga 'kamm; hobusehari'
lüüdi suga 'kamm'
vepsa suga 'kamm; hari'
saami čohkut 'kammida; sugeda, harjata'
? ersa śuva 'agan; sõkal'
? mokša śuva 'agan; sõkal'
? mari šu 'klii, agan; harjas, tüügas'
? komi śu 'rukis; vili; terad; saak'
On ka arvatud, et tegemist on balti laenuga, ← tüvi, mille tütarkeelte vasted on leedu šukos 'kamm, linahari', läti suka 'hari, hobusehari'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sokas 'nahatäis, peks'; soka 'jooksma, minema tormama' (← sugema). Vt ka suga1.

sõge : sõgeda : sõgedat 'rumal, segane; mõistust mitte arvestav, tunnetel v vaistul põhinev, arutu, meeletu; (kerge kirumissõna:) hullvaim, pimeloom, põrguline; pime, nägemisvõimetu'
○ kirderanniku soge
● liivi so’gdõ 'pime, nägemisvõimetu'
vadja sõkõa 'pime, nägemisvõimetu; harimatu, tume; toores, ebaküps'
soome sokea 'pime, nägemisvõimetu'
isuri sokkiia 'pime, nägemisvõimetu'
Aunuse karjala sogei 'pime, nägemisvõimetu'
lüüdi soged 'pime, nägemisvõimetu'
vepsa soged 'pime, nägemisvõimetu'
Võib olla tuletis soga tüvest.

ternes : terne : ternest 'imetajail esimestel sünnitusjärgsetel päevadel erituv piim, kolostrum'
? ← algindoiraani
vanaindia táruṇaḥ 'noor; värske'
avesta ta^uruna 'noor; poeg'
osseedi tærna 'poeg'
● liivi ter liitsõnas ter-sēmḑa 'ternes(piim)'
vadja terne 'ternes'
soome terni, ternimaito 'ternes'
Vt ka terendama.