[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aduma : aduda : adun 'aru saama, mõistma, taipama'
● ? soome mrd aattua 'harjuda; innustuda'
? isuri aattua 'harjuda; rahuneda, vaibuda'
? karjala oattua 'harjuda; rahuneda, vaibuda'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

are : areda : aredat 'selge, selgesti eristatav, kindlate piirjoontega'
Võib olla tuletis sõnast aru1.

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

aru2 : aru : aru 'kuiv rohumaa'
● soome aro 'rohtla, stepp'
karjala aro 'vesine heinamaa, märg lohk nõmmel, madal ja osjane jõelooge'
handi wuri 'järveks muutunud vana jõesäng, jõeharu; umbjärv'
mansi ūraj 'jõesäng'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Arve, Arro 'kõrgem kuiv, ka võsastunud koht; karjamaa'.

arv : arvu : arvu 'kvantiteeti väljendav üks matemaatika põhimõisteid' aru1

arvama : arvata : arvan 'tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama, teatud seisukohal olema; kellekski, millekski v mingisuguseks pidama; määrama v suunama; olulise teguri v asjaoluna silmas pidama; mõistatama' aru1
● liivi arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arvata '(ära) arvata'

arvustama : arvustada : arvustan 'eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima; kriitikuna hinnangut andma'
← soome arvostaa 'lugu pidada, hinnata; hinnata, hinnangut anda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on tuletatud tüvest aru1.

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh₁g-i̯e, *jeh₁g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

hoomama : hoomata : hooman 'märkama, tähele panema; tajuma, aru saama'
← soome huomata 'märgata, tähele panna; leida, näha; vaadelda; taibata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Samatüveline kirderannikumurrete ohmama 'taipama' on samuti soome laen.

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kuulma : kuulda : kuulen 'hääli, helisid kuulmiselundi abil tajuma ja eristama'
● liivi kūlõ 'kuulda'
vadja kuulla 'kuulda; tunda, haista'
soome kuulla 'kuulda'
isuri kuulla 'kuulda; tunda'
Aunuse karjala kuulta 'kuulda; kuulata'
lüüdi kuulda 'kuulda; sõna kuulata; tunda'
vepsa kulda 'kuulda'
saami gullat 'kuulda; aru saada; tunda'
ersa kuľams 'kuulma; kuulama'
mokša kuľəms 'kuulma'
mari kolaš 'kuulma'
udmurdi ki̮li̮ni̮ 'kuulma'
komi ki̮vni̮ 'kuulma; tundma; kuulduma, kostma'
handi χol- 'kuulma; tajuma'
mansi χūli- 'kuulma; mõistma, tajuma'
? ungari hall 'kuulma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kuuluma.

maldama : mallata : maldan 'läbema, kärsima, kannatust, püsi omama; (hrv) raatsima, tihkama'
● vadja mallata 'läbeda, kärsida, kannatada'
soome malttaa 'läbeda, kärsida, kannatada'
Aunuse karjala maltua 'osata'
lüüdi malttada 'osata; aru saada'
vepsa maltta 'osata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeelde on kirderannikumurretes ja selle naabruses tuntud maldama 'paigal püsima, kannatama; raatsima' toodud keeleuuenduse ajal soome keele toel.

meel : meele : meelt 'teatud liiki aistingute vastuvõtu ja eristamise võime; tunne, tuju, soov; mõte, arvamus; mälu'; kõnek 'mõistus, aru'
● liivi mēļ 'meel, mõistus; mõte, arvamus'
vadja meeli 'meel, hing; tahtmine; mõistus; mälu; meelsus, mõttelaad; arvamus'
soome mieli 'meel; tuju; mõte; tähelepanu; suhtumine; soov'
isuri meeli 'meel; mõistus; mälu'
Aunuse karjala mieli 'mõistus; loomus; mõte; tuju; mälu'
lüüdi mieľ 'meel, mõistus'
vepsa meľ 'mõistus; meeleolu, tuju'
saami miella 'meel; soov, tahtmine'
ersa meľ 'meel'
mokša mäľ 'meel'
udmurdi mi̮l liitsõnas mi̮lki̮d 'meeleolu, tuju; tahe, soov, usinus'
komi mi̮v liitsõnas mi̮vki̮d 'mõistus; taip, arusaamine; mõistlikkus, arukus'
Läänemeresoome-permi tüvi.

meenuma : meenuda : meenun 'meelde, mõttesse tulema, mälus elustuma'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-keelendiks on võinud olla meelde tulema ja ladina mēns 'mõtlemisviis, vaimu-, meelelaad; aru, mõistus'.

mõistma : mõista : mõistan 'aru saama, taipama; ära arvama'; kõnek 'oskama'
○ kirderanniku muistma
● liivi mȯistõ, muoistõ 'aru saada, taibata'
vadja mõissaa 'mõista, aru saada'
soome muistaa 'mäletada, meeles pidada'
isuri muistaa 'mäletada, meeles pidada'
Aunuse karjala mustua 'mäletada', mujua 'maitsta'
lüüdi muštada 'mäletada, meeles pidada', mujada 'maitsta'
vepsa muštta 'mäletada, meeles pidada; mälestada', mujada 'maitsta; puutuda, katsuda; tajuda, tunda, haista'
ersa mujems 'leidma'
mokša mujǝms 'leidma'
mari muaš 'leidma; saama; ära arvama, otsustama'
? udmurdi majalti̮ni̮ 'puhtaks, ära pühkima; silitama', maď 'jutt, sõna; lugu, pajatus; mõistatus; kõnekäänd'
? komi mojd 'muinasjutt'
handi mŭjǝptǝ- 'ära arvata laskma, mõistatada laskma'
? ungari mutat 'näitama, osutama; ennustama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka mõjuma.

nodi : nodi : nodi 'mammon, rikkus; tarkus, aru'
← baltisaksa Naude 'raha'
Vt ka naud.

nägema : näha : näen 'silmadega tajuma; aru saama, tõdema; aimama; kogema, tunda saama; (tulevikus) selgust saama'
◊ nägu, näima
● liivi nǟ’dõ 'silmadega tajuda'
vadja nähä 'silmadega tajuda; tunda, tunda saada'
soome nähdä 'silmadega tajuda; märgata, leida; aimata, ette näha; kogeda, tunda saada'
isuri nähhä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada'
Aunuse karjala nähtä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada; karistada (jumala kohta); vaadata; märgata, aru saada'
lüüdi ńähtä 'silmadega tajuda'
vepsa ńähta 'silmadega tajuda; vaadata'
saami niegadit 'und näha'
ersa ńejems 'nägema'
mokša ńäjəms 'nägema'
udmurdi van naani̮ 'vaatama, kontrollima'
handi ni-, nĭ- 'paistma, näha olema; valge (mitte pime) olema; kumama, ähmaselt paistma'
mansi nēγl- 'paistma, nähtavale tulema'
ungari néz 'vaatama; otsima; (kedagi kellekski v millekski) pidama; arvestama, silmas pidama'
Soome-ugri tüvi. nägu ja näima on läänemeresoome tuletised, sõnas näima on *k vaste vokaalide vahelt kadunud (*näkü- > näi-). Vt ka ennäe.

oid : oiu : oidu 'mõistus, aru, taip'
◊ uid
● ? soome mrd oitti 'tuju; tahe', oitto 'nõuanne; arvamus, tuju'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

oim : oimu : oimu 'kõrva, kulmu ja pealae vaheline pea osa, meelekoht; aru, mõistus, taip'
◊ oimetu
● liivi uīm 'mõistus, aru'
soome mrd oimo sõnas oimolla(an), oimossa 'mõistuse juures'
Võib olla sama uurali tüve variant, mis võib olla sõnas õevane. Teisalt on arvatud, et sõna vaste võib olla nt soome ohimo 'meelekoht, oim'. See võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas õhuke või tüvest, mille vaste on soome ohi 'mööda, möödas, läbi'. Eesti keelest on laenatud läti vuimāt, vuimīt 'märkama, tundma, aimama'.

taid : taiu : taidu 'oskus(ed), tarkus'
◊ taidlema
← soome taito 'oskus, võime; oskused, kunst'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka lõunaeesti murretes, kuid tähenduses 'aru, taip'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka vadja taitaa 'osata', taitaa 'vist, võib-olla', isuri taitaa 'võida, võimalik olla' ja karjala taitoa 'osata; võida, võimalik olla'. See läänemeresoome tüvi on tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas taju. Vt ka taie.

taipama : taibata : taipan 'mõistuse abil milleski selgusele jõudma, millestki aru saama; millegi peale tulema, midagi teha märkama'
On arvatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome taipua 'painduda, koolduda, kaarduda; järele anda, nõustuda', karjala taipuo 'nõustuda, kohaneda; poolehoidu tundma hakata' ning murdesõna taibuma 'painduma' (võib olla soome keelest laenatud). See läänemeresoome tüvi omakorda on tõenäoliselt tuletatud samast tüvest mis sõnas taju. Vt ka taiutama.

toim : toime : toime 'kude, koekiri, koemuster; tekstuur, süü'
◊ toime
● liivi tuoimõl väljendis sōdõ tuoimõl 'saada toime'
vadja toim(i) 'teadasaamine, selgus, selgumine'; toimikas, toimikkõin 'toimne (kanga kohta)'
soome toimi 'ülesanne, töö, töökoht; askeldus, tegevus, toiming; abinõu, meetmed; kanga koemuster'
isuri toimi 'kanga koemuster'; toimee väljendis tulla toimee 'tulla toime; toimuda, sündida', saavva toimee 'saavutada'
Aunuse karjala toimi 'tegevus, töö; aru, mõistus'
lüüdi toimittada 'aru saada; küsida, pärida'
vepsa toimetada 'aru saada'; toimitada 'kangast luua'
Läänemeresoome tüvi. -m võib olla vana liide, sel juhul võib sama tüvi olla sõnades toibuma ja toitma. Teisalt võib sel juhul olla ka tuletis tooma tüvest. Tõenäoliselt on sõna algne tähendus olnud 'kanga koemuster', millest on eri keeltes kujunenud mitmesugused töö, tegemise või arusaamisega seotud tähendused.

toitma : toita : toidan 'söötma; elatama; vajalikuga (pidevalt) varustama (millegi säilimiseks v töötamiseks)'
● liivi tuoitõ 'elatada, ülal pidada'
vadja toittaa 'elatada, ülal pidada'
soome mrd toittaa 'mõjuda; kasvama hakata; aru saada, mõista'
isuri toittaa 'sööta; elatada, ülal pidada'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas toim, sel juhul võib sama tüvi olla ka sõnas toibuma. Eesti keelest on laenatud soome mrd toittaa 'sööta; elatada, ülal pidada'; ka vadja ja isuri vaste võivad olla eesti keelest laenatud.

tolk2 : tolgu : tolku 'aru, mõistus, taip, arusaamine; kasu, abi, tulu'
← vene tolk 'sisu, tuum, olemus; taip, arusaamine; mõte, kasu'; van 'seletus, tõlgitsus, arvamus'
Tüve on korduvalt laenatud, mõnevõrra varasem laen samast allikast on tõlk.

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
◊ tunnistama, tuttav
● liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama ← soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.

uid : uiu : uidu 'äkki pähe tulnud mõte'; mrd 'mõistus, aru' oid

ümmardama : ümmardada : ümmardan 'teenijannaks olema' ümber
● soome ymmärtää 'mõista, aru saada; taibata, ära näha; käsitada'
isuri ümmärtää 'mõista, aru saada'; Hevaha ümmäröz 'mälu'
Aunuse karjala ümmärdiä 'ringi(ga) minema; lipitsema, pugema'
lüüdi ümbärtta 'ringi(ga) minema'
vepsa ümbärta 'ringi(ga) minema, mööda minema'