[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arg : ara : arga 'kergesti hirmu tundev, kartlik; häbelikult tagasihoidlik, uje; tundlik, hell'
← alggermaani *arǥa-z
vanaislandi argr 'arg, ebamehelik; kõlvatu'
vanarootsi argher 'arg; vilets, halb'
saksa arg 'halb, paha, kuri; väga, hullupööra'
● liivi ārga 'pelglik, kartlik'
vadja arka 'pelglik, kartlik; erk, kerge (une kohta)'
soome arka 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
isuri arga 'pelglik, kartlik; häbelik; tundlik, hell; õrn'
Aunuse karjala argu 'pelglik, kartlik'
lüüdi arg 'pelglik, kartlik'
vepsa arg 'pelglik, kartlik'

arst : arsti : arsti 'kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada'
← alamsaksa arste 'arst'
Samatüveline tegusõna arstima on samuti laenatud, ← alamsaksa arsten 'arstima'.

asi : asja : asja 'ese, vahend, riist; probleem; juhtum'
? ← alggermaani *us-anþja-
vanaislandi ørendi, erendi 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
vanarootsi ærande 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
rootsi ärende '(töö)ülesanne; asjatoimetus; (ametlik) asi'
● liivi ažā 'asi; riist'
vadja aźźa 'asi, tegu; ese; anum'
soome asia 'asi, seik; küsimus, probleem; ülesanne'
isuri assiia 'asi; töö, tegevus; tööriist'
karjala asie 'asi; juhtum; ülesanne; põhjus'
lüüdi ažii 'asi; juhtum'
vepsa aźj 'töö, toiming; asi'
On peetud ka tuletiseks samast tüvest mis sõnas ase. Eesti keelest võib olla laenatud vadja asi '(abstraktne) asi, tegu, toiming'.

hubane : hubase : hubast 'mugav, õdus'
● liivi obāz, o’bbi 'hiline'
soome hupa 'kergesti kuluv; pillav, raiskav; lõbus, lustlik'; hupainen, hupaisa 'lõbus, lustlik'
isuri huba 'kehv, nõrk; kergesti kuluv'
Aunuse karjala huba 'väike; kitsas'
lüüdi huba 'väike'; hubeta 'väheneda, kahaneda'
vepsa huba 'halb, paha'; hubeta 'väheneda; kõhnuda; õheneda'
ersa čova 'õhuke; peen; peenike, sale'
mokša šuvańä 'õhuke; peen; peenike, sale'
ungari sovány 'kõhn, sale; lahja; vilets, kehv'
Soome-ugri tüvi. Vt ka huvi ja oblikas.

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
◊ kainik
● soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
○ kirderanniku kehva, kehvä
? ← alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
● vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

kiri : kirja : kirja 'graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks; (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks; (hrl mitm) dokument, ametlik paber; (kaunistav) muster'; van 'raamat; piibel'; mrd 'värvus; kirjusus'
◊ kireslane, kirev, kirju
● liivi kēra 'muster; trükikiri, kirjutatu; kirjatäht; paber kirjutatud teatega'
vadja tširja 'raamat; kirjutatu; kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; pass, dokument; tikand; värv(us)'
soome kirja 'raamat; nimekiri, register; dokument'; van 'paber kirjutatud teatega'; mrd 'joon, muster, märk'
isuri kirja 'raamat; paber kirjutatud teatega; muster'
Aunuse karjala kirju 'muster; raamat; kirjaoskus; kooliskäimine; nimekiri, register; paber kirjutatud teatega'
lüüdi kirď 'muster; kirjatäht'
vepsa kirj 'kirjaoskus; paber kirjutatud teatega; muster; märk'
Läänemeresoome tüvi. Tuletistes kireslane ja kirev on -j- tüves välja langenud, kirju on vana *oi-liiteline tuletis. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķiris 'must härjavärss valge triibuga seljal'.

meister : meistri : meistrit 'väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik'
← alamsaksa meister, mester 'meister, ülemus, isand; õpetatud inimese, eriti arsti austav tiitel'
Eesti keelest on laenatud vadja meisteri 'meister' ja isuri meisterit (mitm) 'meistrid' ning vähemalt osaliselt eestirootsi mäịstor, maịstor, mäister 'meister', eesti mõju ilmneb eriti tegusõna mäịstor kasutamises, mäịstor hōp 'kokku meisterdama'.

mulje : mulje : muljet 'kellestki v millestki selle vahetul mõjul tekkinud üldine ettekujutus teadvuses; sellest johtuv vaistlik eritlematu arusaam, arvamus jms' muljuma

paber : paberi : paberit 'taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v lehtmaterjal, hrl kirjutus- v pakkematerjalina; leht (käsikirjalise) tekstiga; ametlik kiri'
← alamsaksa pap(p)īr 'paber'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, vanakreeka pápȳros 'papüürus (taim); sellest tehtud kirjutusmaterjal'. Eesti keelest on laenatud vadja paperi 'paber; dokument; paberraha'.

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
◊ paraku, parandama, parata, parem, prõlla
← algindoiraani *bhadróm
● liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

peied : peiede : peiesid (mitm) 'muldasängitamisele järgnev söömise ja joomisega koosviibimine surnu mälestamiseks, matusepidu'
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← algindoiraani *paiyas
sanskriti péya- liitsõnas vāja-péya- 'jõu-, võitlusjook, rituaalne jook ohverdamisel'
● Salatsi liivi peijed 'peied'
soome peijaat, peijaiset (mitm) 'karupeied; peied, matusepidu'
karjala peijahat 'karupeied'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peig laenuallikas.

peig : peiu : peigu 'abielluda kavatsev (ka kihlatud) mees (eriti oma pruudi suhtes); mees oma pulmas'
◊ peiu
? ← alggermaani *faiǥjaz
vanaislandi feigr 'surmale määratud; surnud'
rootsi feg 'arg inimene; arg, kartlik'
? ← balti *paika-
leedu piktas 'tige, kuri, vihane', pikčius 'lurjus, kurat'
läti pikts 'halb, kuri, kangekaelne'
preisi pickūls 'kurat'
● Salatsi liivi peikil- liitsõnas peikilmies, peikilmies
? soome peikko 'troll, tont, koll'; mrd 'sõnakuulmatu, paha, kuri inimene v loom'
? karjala rhvl peikoine 'õnnetu, paljukannatanud [?]'
Soome ja karjala vasted eeldavad eesti keeles tähenduse arengut 'kuri vaim, kuri inimene, röövel' > 'naiseröövel, peig(mees)', mis on mõeldav naiseröövimiste tõttu. Võimalik germaani allikas võib olla laenatud ka sõnas peied.

piller- liitsõnas pillerkaar 'rõõmus, lustlik oleng, lustipidu'
Variant pila tüvest, tekkinud rahvaetümoloogilisel seostamisel tüvega pillama või pill1. Vt ka pilgar.

raha : raha : raha 'üldine ametlik maksevahend müntide ja rahatähtede kujul'
← alggermaani *skraχā
vanaislandi skrá 'kuivanud loomanahk'
norra skraa 'nahatükk'
vanarootsi skrā 'dokument (pärgamendil)'
● liivi rō’ 'raha'
vadja raha 'raha'
soome raha 'raha'; rhvl 'orav(anahk)'
isuri raha 'raha'
Aunuse karjala raha 'raha'
vepsa raha 'hõbe'; van (mitm) raha'

risti- 'kristlik'
← ladina Christi (omastav) 'Kristuse'
← alamsaksa kristen 'kristlik, risti-; kristlane'
← saksa Christ-, Christen- 'kristlik, risti-'
Tüvi esineb liitsõnades ristiusk, ristiinimene, ristikirik, ristikogudus, ristirahvas. Need liitsõnad on osalised tõlkelaenud, vrd nt ladina fides Christi 'Kristuse usk, s.o ristiusk', saksa Christenglaube 'ristiusk', Christenmensch 'ristiinimene, kristlane'. Rist ristiusu sümbolina oli Eestis kindlasti tuntud juba enne läänest tulnud ristiusustamist. Nii segunes teatud seostes Kristuse nimi keeles juba varem esinenud tüvega rist ning tänapäeva keeletajus ongi need tüved eristamatud.

timukas : timuka : timukat 'endisaegne surmanuhtluse ametlik täideviija'
? ← vene mrd temnúha 'sünge, mossis inimene'
? ← vene van témnik 'suure maleva väepealik'

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
◊ tunnistama, tuttav
● liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama ← soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.

täht : tähe : tähte 'öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; kiirjalt kulgevate harudega kujund; kirjas hääliku v häälikuühendi tähistamise märk; kirjalik tõend vm ametlik paber; (tunnus)märk'
◊ tähendama, tähtis
● liivi tē’ḑ '(taeva)täht; märk; jälg; sedel, tõend, paber'
vadja tähti '(taeva)täht; hinne'; tähe '(taeva)täht; säde'
soome tähti '(taeva)täht; tärn'
isuri tähti '(taeva)täht; märk'
Aunuse karjala tiähti '(taeva)täht; märk; lauk, tähn; (haava vms) arm'
lüüdi ťiähť(i) '(taeva)täht; märk'
vepsa ťähť, ťähtaz '(taeva)täht'
saami mrd dásti '(taeva)täht; lauk, tähn'
ersa ťešťe '(taeva)täht'
mokša ťäšťä '(taeva)täht; märk'
mari tište '(nime)märk'
Läänemeresoome-volga tüvi. Vt ka tähn, tärk.

uig : uiu : uigu 'pruudilinik, rätik pruudi näo katmiseks'
● Aunuse karjala ujoi 'rätik pruudi näo katmiseks'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka soome ujo 'uje; arg, arglik; tagasihoidlik', uje.

uje : ujeda : ujedat 'arglik, häbelik'
← soome ujo 'uje; arg, arglik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On oletatud, et soome sõna on tüve uig vaste.

volber : volbri : volbrit 'paganlik ja kristlik püha 1. mail'
← saksa Walburga (pärisnimi, 8. sajandil elanud kristlik pühak, kelle mälestuspäev on 1. mail)