[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

agul : aguli : agulit '(vilets, armetu) ääre-, eeslinn'
vanarootsi hakul-, hagull- liitsõnades hakulverk, hagullverk 'ristatud teivastest aed'

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

kadal : kadala : kadalat 'vilets, armetu'; mrd 'lühinägelik; pilus, kissis'
alggermaani *skaþala-z
vanaülemsaksa scadal 'halb, alatu, petislik'
alggermaani *χatala-z
vanaülemsaksa hazzal 'vaenulik'
vadja katala 'vilets, armetu'
soome katala 'vilets, armetu; alatu, põlatud; ilge, nurjatu'
Aunuse karjala van kadal 'õnnetu, osatu; hädavares'
Võib olla ka soome keelest laenatud, sest esineb peamiselt kirderannikumurretes ja nende naabruses.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

logu : logu : logu 'vana, vilets, armetu, poollagunenu' logisema

mannetu : mannetu : mannetut 'vilets, armetu; saamatu'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manduma.

nigel : nigela : nigelat 'vilets, kehv, armetu'
vadja nikõla 'lõtv'
On arvatud, et tuletis nigisema tüvest.

närakas : näraka : närakat 'räbal, kalts; armetu; alatu, autu inimene' näru

paharet : pahareti : paharetti 'paha vaim, kurivaim, kurat, eriti põrgu kujutelmas väike kurat, sarviku abiline'
Vana liitsõna, mille esimene osis on paha ja teine osis on arvatavasti läänemeresoome tüvi, mille vaste võib olla reo. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja paharätte 'paharet (sõimusõna)', isuri paharätti 'vilets, armetu (sõimusõna)'.

pips : pipsi : pipsi kõnek 'peps'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt peps. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt baltisaksa piepsig, pipsig 'nõrk, väike, hale, armetu; haiglane, põdur; kõrge hääl'.

punn1 : punni : punni kõnek 'väike (noor) õun, mari vm; (mäda)põletiku vinn, vistrik, mügerik'; kõnek 'jonnakas, kiusakas v saamatu, armetu inimene'
punnima, punnu, punu
liivi puņ 'punn, prunt', puņņi 'muhklik'
soome mrd punnata 'pingutada, punnida, rügada'
karjala punnata '(rasket asja) tõsta v ümber lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, millega on segunenud punn2. Vt ka punduma, põnn.

räbal : räbala : räbalat 'miski katkine, rebitud, narmendav ja vana; armetu olend; kehv, vilets'
vadja räpäl 'kalts, narts; armetu olend'
soome räpäle 'kalts, narts; armetu olend'; mrd 'kild, tükk'
isuri räppääle 'katkine ja vana ese'
Aunuse karjala räbäleh 'katkine ja vana ese', räbü 'kulunud rõivas; kõbi, tudi'
vepsa liitsõnade järelkomponendina ŕäbu 'kulunud ese; kõbi, tudi'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääbakas. Vt ka räbik ja räbu.

rääbakas : rääbaka : rääbakat 'katkutud, räsitud; armetu; selline olend v ese'
soome mrd rääpäkkä 'põdur, nõrk, abitu'; rääpäle 'kalts, räbal; armetu olend, niru'
Aunuse karjala reäpäkkö, reäpäkkä 'liiga pehme, vedel, mäda', reäbäleh 'lapseniru, -rääbakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas räbal. Vt ka rääbis.

vilets : viletsa : viletsat 'kehv, nigel; napp, kesine'
soome viheliäinen 'vilets, armetu, sant; kehv'
On arvatud, et tuletis tüvest viha. Teisalt on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wiþelia-, mille vasted on vanainglise wīdl 'kõnts, mustus' ja vanaülemsaksa withillo 'kahesooline; ebaloomulik'. Algselt on sõna olnud ne-liiteline, niisugune sõnakuju viline on murretes ka säilinud, selle võimalikust murdelisest omastavavormist *vilitse on saadud uus nimetavavorm.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur