[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ainus : ainsa ~ ainu : ainsat ~ ainust 'vaid üks'
← alggermaani *ainaǥa-z, *ainaχa-z
vanaislandi einga 'ainus'
vanarootsi enge 'ainus'
gooti ainaha 'ainus'
● liivi āinagi 'ainus'
vadja ainago 'ainus'
soome ainoa 'ainus'
isuri ainava 'ainus'
Aunuse karjala aino 'ainus'
lüüdi ainag 'ainus'

ais : aisa : aisa 'puu(d), mille külge v vahele veoloom rakendatakse ja millest ta veokit, põllutööriista vm veab'
? ← balti *aisō, *aisa
● vadja aisa 'ais'
soome aisa 'ais'
isuri aisa 'ais'
Aunuse karjala aižu 'ais'
lüüdi aiž(e͔) 'ais'
vepsa aižaz 'ais'
On ka arvatud, et võib olla slaavi laen, ← algslaavi *oje(s) (omastav *ojese) 'tiisel'. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, ersa ažija 'ais', mokša ažijä 'ais', udmurdi vaji̮ž 'ais', komi vož 'ais', on vanemad laenud, ← algindoiraani *aiša, mille vaste on vanaindia īṣā́ 'ais'.

almus : almuse : almust '(kerjusele antav) armuand'
← alamsaksa halmosen 'armuand'
← saksa Almosen 'armuand'

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
← alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
← alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
● liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

aru2 : aru : aru 'kuiv rohumaa'
● soome aro 'rohtla, stepp'
karjala aro 'vesine heinamaa, märg lohk nõmmel, madal ja osjane jõelooge'
handi wuri 'järveks muutunud vana jõesäng, jõeharu; umbjärv'
mansi ūraj 'jõesäng'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Arve, Arro 'kõrgem kuiv, ka võsastunud koht; karjamaa'.

harjus : harjuse : harjust 'suure seljauimega lõhetaoline mageveekala, ärn (Thymallus thymallus); rangipuu sarvekujuline ülaots' hari

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
← eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
← baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

karus : karuse : karust mrd 'koger'
○ karrus, karuus, karos
← alamsaksa karuske, karusse 'koger'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karos 'koger'.

kius : kiuse : kiust 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes planktoni kogumiseks' kida

krous : krousi : krousi kõnek 'krooge'
← saksa Krause 'krooge, krous; kähar'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, krussima.

kruus1 : kruusa : kruusa 'kivimite murenemisel tekkinud ümardunud purdmaterjal'
○ ruus
← alamsaksa grūs 'kiviprügi, rusu, kruus'

kruus2 : kruusi : kruusi 'silinderjas kõrvaga jooginõu'
○ ruus
← alamsaksa krūs 'kann, jooginõu, kruus'

mardus : marduse : mardust 'eesti rahvausundis algselt surnu, seejärel surmahaldjas, veelgi hiljem nähtav v kuuldav surmaenne' marrask

ormus : ormuse : ormust mrd 'okas; (ogaline) kalauim'
On arvatud, et võib olla tüve urm variant.

prits : pritsi : pritsi 'seadis vedela aine surve abil piisutamiseks'; van 'süstal; süst; kuulipilduja'
← saksa Spritze 'prits; süstal; süstimine, süst'
Samatüveline tegusõna pritsima võib samuti olla laenatud, ← saksa spritzen 'pritsima; purskuma'.

raius : raiuse : raiust 'pikilõhe nöörkuue v särgi alumises servas' reis1

riis1 : riisi : riisi 'troopika ja lähistroopika veelembene kõrreline rohttaim (Oryza)'
← alamsaksa rīs 'riis'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt mõnest India keelest, vrd vanaindia vrīhíḥ.

riis2 : riisi : riisi van 'valulik (laste)haigus (naba juures, kubemes, munandites)'
○ kriis
← vene grýža 'song'; mrd 'luuvalu, valupisted, terav valu'
Murretes esinev riis tähenduses 'lööbega lastehaigus' on tõenäoliselt teise päritoluga, ← saksa Friesel 'teatud lööve'.

sarrus : sarruse : sarrust 'konstruktsiooni tugevdav materjalisisene varrastik' sard

trips : tripsu : tripsu 'väike olend v asi; täpp; raas, kübe'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kribu.

trits : tritsu : tritsu van 'uisk'
○ rits
← alamsaksa strītscho 'uisk'
← baltisaksa Trittschuh 'uisk'
Mõlemad võimalikud laenuallikad on liitsõnad, alamsaksa strītscho < strīt ( striden 'pikkade sammudega astuma') + scho 'king', baltisaksa Trittschuh < saksa Tritt ( treten 'astuma, sammuma') + Schuh 'king'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi trits, tritso 'uisk'.