[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arst : arsti : arsti 'kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada'
← alamsaksa arste 'arst'
Samatüveline tegusõna arstima on samuti laenatud, ← alamsaksa arsten 'arstima'.

haak : haagi : haaki 'väike konks; libisemist vältiv hobuseraua osa; kõverdatud käega alt v küljelt antud poksilöök'
← saksa Haken 'haak, konks; haak, teatud poksilöök; ader; adramaa'
← alamsaksa hake 'haak, konks'
Samatüveline tegusõna haakima võib samuti olla saksa või alamsaksa keelest laenatud, ← haken 'haakima'. Sama tüvi võib olla laenatud sõnas heegeldama, laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, pootshaak.

just 'antud ajamomendil v sellest pisut varem; nüüdsama, äsja'
○ jüst
← alamsaksa just 'just'
← rootsi just 'just'
On ka arvatud, et saksa laen, ← saksa just 'just'. Mitmes keeles tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina iūstē 'õigesti, seaduslikult'. Eesti keelest on laenatud isuri just 'just'.

kida : kida : kida 'väike kisk, terav konksuke; lõpus (kalal); jutus napisõnaline v saamatu'; mrd 'limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel; kõnetakistus, -häire; hobuse kabja sarvkiht'
◊ kius
● liivi ki’d 'kala sisikond'
soome kita 'kurk, suu, neel'
Aunuse karjala kida 'kurk, suu, neel'
lüüdi kida 'kurk, suu, neel'
vepsa kida 'kurk, suu, neel; kisa, karje; noodasuu'
? idahandi kotəmnəŋ 'suulagi'
? mansi χoləŋka 'suulagi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. kius on ainult mitmuses esinevast murdetuletisest kiuksed (ka kiuksimmed, kiuksjammed, kiuks(a)med) 'lõpused' kirjakeeles moodustatud ainsuse nimetava vorm, millele on antud uus tähendus 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kita 'sarvkiil hobusekabjas, päkk'.

kink2 : kingi : kinki 'tähelepanuavaldusena v vastutasuta antud ese, vara vms'
← alamsaksa schenke 'kinkimine; (tervitus)kink, and; tervituspidu; kõrts, võõrastemaja; teatud mõõtühik'
Samatüveline tegusõna kinkima on samuti alamsaksa laen, ← alamsaksa schenken 'kinkima, andma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'jõuluvana, jõulukinkide andja'.

kõver : kõvera : kõverat 'mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms omav'
◊ kõurik, kõõrdi
● liivi kõ’urõ 'kõver'
vadja kovera 'kõver'
soome kovera 'õõnes, õõnestatud; nõgus'
isuri kovveera 'kõver'
Aunuse karjala kover 'kõver'
lüüdi koverduda 'sügavalt kummarduda'; koverdazetta 'küüru tõmbuda, kummarduda'
vepsa kover 'kõver'
? mokša kovardams 'kokku keerama, rullima, rulli keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises kõõrdi on v vokaalide vahelt kadunud, < kõverdi. kõurik on murdevariandist kõur 'suur puujändrik' kirjakeeles 1960. aastatel moodustatud tuletis, millele on antud uus tähendus 'raskesti kasvatatav laps'.

laen : laenu : laenu 'raha, ese vm, mis on antud kasutada ja mille peab kokkulepitud tähtajaks tagastama; ülevõetud aines v element'
○ lõunaeesti lain, kirderanniku lain
← alggermaani *laiχ(w)na-
algskandinaavia *laiχna
vanaislandi lán 'laen'
vanarootsi lān 'laen'
● liivi lainõ 'laenata'
soome laina 'laen'
isuri laina 'laen'
Aunuse karjala laihin 'laen'
lüüdi laihina '(loonus)laen'
Germaani või noorem, skandinaavia laen.

nakk : naki : nakki 'koonilise peaga nael; väike (sala)kinnituspulk; vistrik'; mrd 'varn'
◊ nakerjas, nakitsema
● ? soome van srmt nakata 'täkkida, kopsida, toksida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades naksama ja näkkama. Tehnikatermini tähendus 'koonilise peaga nael' on sõnale antud kirjakeeles.

plarts : plartsu : plartsu 'vette, porri hüppamisest, astumisest v kukkumisest tekkinud heli; hoogsalt antud hoop, sellise löögi, millegi mahakukkumise jne kõlav heli' larts

rakk3 : raku : rakku 'organismi põhiline ehitusosa; vesivill v selle arm'; mrd 'herilasepesa; põis, kala ujupõis'
● liivi rak 'ämber'; rakāndõ 'kala puhastada, sisikonda eemaldada'
vadja rakko 'põis, kala ujupõis; (loomapõiest) torupill; kubel, vill; mull'
soome rakko 'põis; (vesi)vill; mull'
isuri rakko '(looma) põis, kala ujupõis; (vesi)vill'
Aunuse karjala rakko '(vesi)vill'
lüüdi rakk '(vesi)vill'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'organismi põhiline ehitusosa' on sõnale antud kirjakeeles.

rasv : rasva : rasva 'vees lahustumatu tahke ehitus- v varuaine loomorganismides; loomade rasvast töödeldud toiduaine'
◊ rasu
← alggermaani *krausa-, *(ga-)krausja-
hollandi kroos 'tapalooma sisikond'
saksa Gekröse 'sisikond, soolestik; rupskid'
● liivi razā 'rasv'
vadja razva 'rasv; jääkirme'
soome rasva 'rasv; määre, võie'
isuri razva 'rasv'
Aunuse karjala razvu 'rasv'
lüüdi razv(e͔) 'rasv'
vepsa razv 'rasv'
rasu on murdeline tüvevariant, millele kirjakeeles on antud füsioloogiatermini tähendus. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd razas 'sulanud rasva jäägid'.

räni : räni : räni 'looduses ühendeina esinev element, mittemetall (Si); tulekivi; puidurike, mille korral tihenenud ja kõvenenud aastarõngastega puit on muutunud kõvaks, kuid rabedaks'
← vene mrd kren’ 'tulekivi; kõver puu; kasvava puu põhjapoolne külg; tiheda, keerdus süüga puit; kreml, kesklinn'
Keemilise elemendi tähendus on sõnale antud kirjakeeles, tähendusülekanne võib olla toimunud vene keele eeskujul, vrd vene kremén’ 'ränikivi, tulekivi' ja sellest tuletatud krémnij 'räni (Si)'.

tihe : tiheda : tihedat 'paljudest üheliigilistest, suhteliselt lähestikku asetsevatest osadest koosnev; väikeste vaheaegade järel korduv, sageli toimuv v esinev, sage; kompaktne, kokkusurutud, kontsentreeritud; selline, kus liite- v ühenduskohad on avadeta, pragudeta; (vedelate ainete kohta:) paks, veniv'
◊ tihke, tihu
● soome tiheä, tihku, van kirjak tihkeä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke; sage; nobe, kiire'
isuri tihhiiä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Aunuse karjala tihei 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke, kitsas', ťihkei 'libisematu (talitee kohta); paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
lüüdi ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
vepsa ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tihke on vana k-liide. tihu tähendab murretes 'tihe', tähendus 'puidumassi kuupmeeter' (alguses liitsõnas tihumeeter) on sõnale antud tõenäoliselt kirjakeeles. Vt ka tihkama.

tähk : täha : tähka 'viljapea; kobarõisik, milles raotud õied kinnituvad tihedalt peateljele, pea'
● vadja tähtši 'viljapea'
soome tähkä 'viljapea; teatud kobarõisik'
isuri tähkä 'tühi viljapea'
Aunuse karjala tähkü 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
lüüdi ťähk 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
vepsa ťähk 'viljapea; hekslid'
On oletatud, et võib olla tüve tahk variant. Kuna tüvi on murretes levinud Kirde-Eesti kihelkondades, siis on mõnikord peetud soome keelest laenatuks. Teatud tüüpi kobarõisiku tähendus on sõnale antud kirjakeeles.

tävi- 'täispuhutav v -pumbatav, gaasi v vedelikku täis lastav'
● liivi tä’u(v), tä’ugõz 'kops'
vadja tävü 'kops'
soome mrd tävy, täy, täty 'kops'
vepsa ťävu 'kops'
ersa ťeveľav 'kops'
mokša ťevlav 'kops'
udmurdi ti̮ 'kops'
komi ti̮ 'kops'
neenetsi ťiwakᵊ 'kops'
eenetsi čiji 'kops'
nganassaani čeińďe 'kops'
sölkupi tǖ 'kops'
kamassi tu 'kops'
matori tüh [?] 'kops'
Uurali tüvi. Tüvi esineb murretes vanas tähenduses 'kops' kujul täü, tähi, tähü. Kirjakeeles on tüvi 1970. aastatel kasutusele võetud taastatud põhjaeestipärasel kujul (mida murretest registreeritud ei ole) ning sellele on antud uus tähendus.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

üür : üüri : üüri 'teisele isikule antud õigus kasutada omaniku asja; sellise kasutamise eest saadav tasu'
← rootsi hyra 'üür, rent'
← alamsaksa hure 'üür, rent, rendiraha'