[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahv : kahva : kahva 'vähi- ja kalapüügiriist (pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott)'; mrd 'kulbi, lusika, piibu jms kaha; oherdi ots; rehapea'
○ lõunaeesti kauh
← balti *kauša
leedu kaušas 'kopsik; kopp'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
● vadja kavi 'kopp'
soome kauha 'kulp; kopsik; kopp; kapp'
isuri kaavi 'kulp, kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Aunuse karjala kauhu 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
lüüdi kauh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks; (kala)kahv'
vepsa kauh, kouh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud. Hiljem on eesti keelde laenatud balti tüve läti vaste, kauss. On ka oletatud, et tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on soome kahva 'käepide'; mrd 'seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; voki lühipostid', Aunuse karjala kahvu 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks', karjala kahva 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks; lusikate või nugade alus' ja lüüdi kahv 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks'. Lõunaeestis säilinud tüvevariant kauh toetab balti etümoloogiat.

kali2 : kali : kali mrd 'kaigas, kepp, teivas; (puust) hoob, kang; veerispuu; heina- v viljakoorma aluspuu(d)'
● soome kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
isuri kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
Aunuse karjala kaľikku, kaľikko 'kaigas, kepp, pulk'
vepsa kali̮ine 'kaigas, kepp, pulk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kalu. Teisalt võivad tüve läänemeresoome vasted olla liivi kaļ 'veerispuu', soome kalju 'veerispuu; kiilas, paljas; kiilasjää', karjala kaljama 'kiilasjää' ja vepsa kaľľak 'puujupp', nendega kokkukuulumist toetab murretest registreeritud omastavavorm kalju. Sel juhul võib olla germaani laen, ← alggermaani *χālⁱja-z, mille vaste on vanaülemsaksa hāli 'sile, libe', või balti laen, ← balti *galja- 'libe', mille vaste on läti gāle 'õhuke jääkoorik, sulamata jääraas'. Vt ka kalev1.

kampsun : kampsuni : kampsunit 'käistega silmkoeese; (naiste) kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub'
○ kampsol, kamsson, kamps
← vene kamzól 'villkampsun, pikk alusvest, (meeste) käisteta aluskuub'
Võib olla ka saksa laen, ← saksa Kamisol, Kammesol, Kamsol 'vammus, pihtkuub, aluskuub, pihik, kootud jakk'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kampson 'paks vest, jakk'.

laag : laagi : laagi 'aluspuu, nt pruss v plank vahelae kandetarindi ja põrandakatte, hrl laudise vahel'
Tõenäoliselt saksa laen, ← saksa Lage 'kiht, üksteise peal ja kõrval asetsevad asjad'. Vrd baltisaksa Lage 'toalagi', mis on tõenäoliselt lühenenud liitsõnast Balkenlage 'palgikiht'.

padi : padja : patja 'pehme materjaliga täidetud kinnine (riide)kott, mida kasutatakse peaaluseks, istumisel pehmendamiseks v toetamiseks; toeks, aluseks olev osa mitmesugustes seadeldistes, konstruktsioonides, mehhanismides jm'; mrd 'voodikott'
← alggermaani *bađja(z)
vanaislandi beðr '(sule)madrats'
rootsi bädd 'voodi'
saksa Bett 'voodi'
● liivi paḑā 'padi'
soome patja 'madrats'
karjala patja 'rangipolster'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pade 'sedelgas, väike padi hobuse seljal' ja baltisaksa Paddi 'padi'.

piibel : piibli : piiblit 'ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu, ristiusu pühakiri'
○ piivel
← alamsaksa bibel, biblie 'piibel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka biblíon 'raamat'.

plära : plära : plära 'alusetu, rumal v tühine jutt; lora, loba' lärisema

pott : poti : potti 'lameda põhjaga anum; ahjukivi; kaardimast'
◊ poti
← alamsaksa pot, put 'pott, eelkõige savipott; kahhelahju ahjupott'
Kaardimasti nimetusena on pott ja poti tüve pada3 sünonüümid, aluseks rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga pada2. Eesti keelest on laenatud vadja potti 'nõu, anum, pott'. On arvatud, et soome kagumurretes on võinud tähendust 'pada' mõjutada ka eesti keel, soome potti 'pudel; (savi)pott'; mrd 'pada'.

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
? ← algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
● liivi pū’oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

riiul : riiuli : riiulit 'seina vm vertikaalpinna külge kinnitatud rõhtne alus asjade paigutamiseks; sellistest alustest koosnev mööbliese'
○ riivel, riiuld, triiul, riiol
← alamsaksa riōle, rijōl 'riiul'
Tõenäoliselt hilisem, uusalamsaksa laen, sest puuduvad andmed, et sõna oleks esinenud keskalamsaksa keeles. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīvol, rīol 'riiul'.

setu1 : setu : setut 'eestlaste etnograafiline rühm Setumaal'
Tõenäoliselt tuletatud asesõnatüvest see. Setude kasutatud asesõnavariandid seo, setä tundusid naabritele ilmselt veidrad ja said setude nimetuse aluseks. Vt ka setukas.

taigen : taigna : taignat 'jahu, vedeliku ja mitmesuguste lisaainete kokkusegamisel saadav mass küpsetiste valmistamiseks'
◊ taig-2, tainas
← alggermaani *daiǥa-, *daiǥaz-
vanaislandi deig 'tainas'
gooti daigs 'tainas'
saksa Teig 'tainas'
● liivi tāigandõks 'tainas'
vadja taitšina 'tainas'
soome taikina 'tainas'; mrd '(puust, kaanega) tainanõu'
isuri taikina 'tainas'
Aunuse karjala taigin 'leivaastja; tünn, toober; juuretis, hapnema pandud tainas'
lüüdi taigin 'tainanõu, leivaastja; tainas'
vepsa taigin 'tainanõu, leivaastja; juuretis, hapnema pandud tainas'
Laenu täpsemaks aluseks on ilmselt germaani tüve n-liiteline tuletis, mille vasted on vanaülemsaksa teiginna 'tainas', rootsi mrd daigning '(kanade toiduks) veega segatud jahu või kliid'. tainas on vana s-liitega tuletis (*taignas), kus -g- on raskesti hääldatavast konsonantühendist välja langenud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi tāń 'tainas' (← tainas).

tass : tassi : tassi 'sangaga varustatud väiksem jooginõu'
← saksa Tasse 'tass'
Eesti keelest on laenatud vadja tassi 'tass' ja osaliselt võib-olla eestirootsi tass 'alustass; tass'.

tela : tela : tela 'ümmargune puu, mida mööda paati vette v veest välja tõmmatakse'
◊ telik
← alggermaani *þela-
vanaislandi þel 'alus, põhi'
● soome tela 'tela, rull; vahepuu, aluspuu; elling; võll'; mrd 'tukk (aletegemisel)'
isuri tela 'tela, rull'
Aunuse karjala tela 'tela, rull; (paadi, ree aluse) ristpuu; purre'
lüüdi ťela 'tela, rull; purre'
vepsa ťela 'tela, rull'
Sõna on tuntud vaid kirderannikumurretes, nii et tegemist võib olla ka hilisema soome laenuga.

õõs : õõne : õõnt 'tühemik'
◊ õnnal, õnnar
● vadja õõsi 'õõs; õõnes'
soome onsi, ontto 'õõnes, tühi; õõnestatud; kume, õõnes, kõlatu'
isuri ons 'õõnes, tühi'
Aunuse karjala onzi, ondo 'õõnes, tühi; õõnsus'
lüüdi ondž 'õõs, õõnsus'
vepsa onź, onduź 'õõs, õõnsus'
saami vuovda 'rinna- ja kõhuõõs'
? ersa undo 'õõs, õõnsus'
? mokša unda 'õõs, õõnsus'
? udmurdi udur 'mesilastaru lennuava'
? idahandi ont 'sisemus, kõhuõõs'
? mansi ōntər 'kõhuõõs; emakas'
? ungari odú 'õõs, õõnsus; koobas'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Esitatud vastete asemel võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla saami vuovda 'puuõõs' ja handi ǫŋǝt 'puuõõs'. Kaks erinevat soome-ugri tüve võivad läänemeresoome keeltes olla kokku sulanud. Eesti keelest on laenatud liivi ȭn 'õõnes'. õnnal ja õnnar on vanad tuletised, mille aluseks on algsem tüvekuju *onte- : *onδe-. Vt ka õnn.