[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abu : abu : abu mrd 'piht, pihakoht; abaluukoht; liistik, naiste pihik'
◊ aba-1
● liivi a’b 'õlg', a’b-lū 'abaluu'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome mrd häväs, häpäs, häpä 'looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht', saami seahpi '(põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa'.

agu : ao : agu 'koidueelne hämarus; koit'
Vana kirjakeele järgi võib arvata, et algselt on sõna algul olnud h. On oletatud, et sama tüvi mis sõnas hagu või sõnas hakkama või sõnas hägu.

ahu : ahu : ahu 'sööti jäetud alemaa'; mrd 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'
● vadja aho 'kesa, sööt; (kuiv) metsalagendik'
soome aho 'sööt; aas, lagendik'
isuri aho 'rohtunud kasutamata maa, sööt'
Aunuse karjala aho 'metsalagendik'
On arvatud, et võib olla vana laen, ← indoeuroopa *as- 'põlema' või ← alggermaani *as- 'põlema; hõõguma'. Kirjakeelne tähendus on keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul. Kirderannikumurretes võib samuti olla soome keelest laenatud.

aju : aju : aju 'inimese ja selgroogsete loomade kesknärvisüsteem'
● vadja aju 'aju; mõistus; üdi'
soome aivo 'aju', mrd aju 'aju; mõte, mõistus'
isuri ajut, aivod (mitm) 'aju'
Aunuse karjala aivot (mitm) 'aju'
vepsa aivod (mitm) 'aju'
saami vuoiŋŋamaččat (mitm) 'aju', vuoiŋŋamaš-, vuoiŋŋaš- 'aju-'
? mokša uj 'aju; üdi'
? ungari agy 'aju; (ratta) rumm; pealuu'
? neenetsi ŋæwejᵊ 'aju'
? eenetsi ebē 'aju'
? nganassaani ďia 'aju; mõistus'
? sölkupi k͔ǖŋ 'aju'
? kamassi kuju 'aju'
Läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja aju ning eesti või soome keelest isuri ajut.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

ale : ale : alet 'algeline maaharimisviis (maa väetatakse põletatud puude tuhaga)'
? ← balti
leedu želmuo 'võsu, taim, oras'
läti salms 'õlekõrs'
? ← alggermaani *χalma-z
vanaislandi halmr 'õled'
vanarootsi halmber 'õled'
● soome halme 'alemaa'
Aunuse karjala halmeh 'alemaa'
lüüdi halmeh 'alemaa'
vepsa haumeh 'alepõld, künnimaa'

all 'millestki madalamal; millegagi kaetuna' ala

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

alt 'madalamalt; eest kõrvale, eest ära (hrl hoiatushüüetes)' ala

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

aru2 : aru : aru 'kuiv rohumaa'
● soome aro 'rohtla, stepp'
karjala aro 'vesine heinamaa, märg lohk nõmmel, madal ja osjane jõelooge'
handi wuri 'järveks muutunud vana jõesäng, jõeharu; umbjärv'
mansi ūraj 'jõesäng'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Arve, Arro 'kõrgem kuiv, ka võsastunud koht; karjamaa'.

atu : atu : atut kõnek 'vilets, kehv' hatt2

au : au : au 'eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna v sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; hea nimi; arusaamine enda väärtusest; lugupidamine'
? ← alggermaani *auja-
vanaislandi ey 'õnn, jumalik abi [?]'
gooti awi- liitsõnas awiliuþ 'tänu'
● liivi o’v 'au, kuulsus; kuuldus; teade'
soome auvo 'õnn, õnnelikkus; rõõm'
karjala rhvl auvo 'hea, armas; lähedane, sõber'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas avama, kuid tähendusseosed on küsitavad. Kui tüvi on germaani laen, on varem laenatud selle indoiraani vaste, abi1.

ilu : ilu : ilu 'kaunidus, veetlevus'
● ? liivi ilā 'iseloom; olemus, loomus'
vadja ilo 'rõõm; lõbu; pidu; kõlav, rõõmus'
soome ilo 'rõõm; lõbu; lõbustused'; van kirjak 'kaunis'
isuri ilo 'rõõm; lõbu'
vepsa ilo 'rõõm; naer'
? Pite saami âllo 'soov; kalduvus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka ill.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
● vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

palu : palu : palu 'kuiv liivane okasmets, hrl männik' põlema

salu : salu : salu '(lehtpuurohke) metsatukk avamaastikus'
← balti
leedu sala 'saar'
läti sala 'saar; soos olev kõrgendik, mägi, kühm'
● soome salo 'kõnnumaa; metsaala; põlismets; suur metsane saar'
Aunuse karjala salo 'tihe mets, padrik'
lüüdi salo 'põlismets'
saami suolu 'saar; soo-, metsasaar'
Vt ka salk1.

talu : talu : talu 'põllumajanduslik väikemajand, mis hõlmab maa koos sellel olevate hoonetega' tala

ulu : ulu : ulu 'lai räästas, katusealune; peavari' ulatama

valu1 : valu : valu 'mingis kehaosas esinev ebameeldiv, vaeva valmistav tunne'
? ← alggermaani *kwalō
rootsi kval 'piin; valu, kannatus'
saksa Qual 'piin, vaev'
● liivi va’l 'valu'
soome mrd (luu)valo 'reuma, luuvalu'
Teisalt on arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas valge.

valu2 : valu : valu 'metalli valamine, valatud metall' valama

õlu : õlle : õlut '(linnastest) kääritades saadud alkohoolne jook'
○ lõunaeesti olu, kirderanniku olut
? ← alggermaani *aluþ-
norra øl 'õlu'
rootsi öl 'õlu'
vanainglise alu, ealu (omastav aloþ) 'õlu'
islandi öl 'õlu'
● liivi vȯ’l 'õlu'
vadja õlud 'õlu'
soome olut 'õlu'
isuri olud 'õlu'
Aunuse karjala olut 'õlu'
vepsa olud 'õlu'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Teisalt on peetud balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on läti alus 'õlu', leedu alus 'õlu' ja preisi alu 'õlu'. Balti vasteid on peetud ka germaani päritolu laenudeks.