[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

karske : karske : karsket 'alkoholi mittetarvitav; kõlbeliselt puhas, vooruslik; karge, värske, karastav'; mrd 'lopsakas, haljas'
○ karsk, karss, karst
← alamsaksa karsch 'elav, värske, jõuline'

klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

klõnks : klõnksu : klõnksu 'lonksatus, järsk kuuldav neelatus; lonks alkoholi, klahv' lonks

naps : napsi ~ napsu : napsi ~ napsu 'kange alkohoolne jook; napsiklaasi-, pitsitäis sellist jooki'
← saksa Schnaps 'naps, viin'
Eesti keelest on laenatud vadja napsu 'naps, viin' ning arvatavasti ka isuri napsu 'naps, viin'.

pinnima : pinnida : pinnin kõnek 'trimpama, jooma'
Võib olla sama tüvi mis pinn. Mõjutada on võinud selle tüve rootsi vaste, rootsi pinne 'kange alkohoolne jook, grokk, naps', mis võib olla laenatud soome keelde, soome mrd pinnata 'pööraselt juua'. Rootsi sõna tähendus arvatakse olevat seotud tikkude või pulkadega, millega tähistati ühest suuremast anumast joomisel ühe inimese osa. Vrd ka alamsaksa pinne 'tammekepp, mõõdupulk anumal, selle abil määratakse kindlaks maht'.

pummeldama : pummeldada : pummeldan 'ohtralt alkoholi pruukima, pidutsedes purjutama'
◊ pummelung
← saksa bummeln 'hulkuma, lonkima; logelema, looderdama'
pummelung on moodustatud sellest tüvest saksa nimisõnaliite -ung abil tõenäoliselt endisaegses üliõpilaskeeles.

puskar : puskari : puskarit 'pärmilisel alkoholkäärimisel tekkiva vedeliku esmasel destilleerimisel saadav alkohoolne jook'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis soome mrd pusku, van srmt puska 'tainajuuretis; õlle kääritamisaine; kääriv koduõlu, esimene, kange õlu'. Soome sõnad on laenatud rootsi keelest, ← rootsi buska 'kääriv õlu'. Ei ole selge, kas eesti keelde on võidud laenata otse rootsi keelest või soome keele kaudu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poskar 'puskar' ja baltisaksa Puskar 'puskar'.

tina2 : tina : tina väljendis tina panema 'alkoholi tarvitama' tinakas

tinakas : tinaka : tinakat 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
◊ tina2
← vene kõnek denatúrka 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
Laen on muganemisel tugevasti lühenenud, lisatud on liide -kas. Selle liiteta tüvi esineb kõnekeelses väljendis tina panema 'alkoholi tarvitama'. Vanemas kõnekeeles on kasutusel olnud ka pikemad sõnakujud tenaturka, tinaturka.

tips : tipsu : tipsu 'väike kogus joodavat (hrl alkoholi)'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas tipsima. Lähedane tüvi on nt sõnas tiba .

tropp3 : tropi : troppi 'naps viina vm kangemat alkoholi'; mrd 'ravimitilk'
○ ropp
← alamsaksa drope, drape 'tilk, piisk'

vein : veini : veini 'mahla kääritamisel saadud alkohoolne jook'
← saksa Wein 'vein'
Sõna on laenatud 19. sajandil. Varem kasutati selle mõiste jaoks varasemat laenu samast germaani tüvest, viin.

viin : viina : viina 'teraviljast v kartulist saadav kange alkohoolne jook; kange alkohol'
← alggermaani *wīna
rootsi vin 'vein'
saksa Wein 'vein'
● vadja viina 'viin; vein'
soome viina 'viin'
isuri viina 'viin'
Aunuse karjala viinu 'viin; vein'
lüüdi viin(e͔) 'viin'
vepsa vin 'viin; vein'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, vein. Germaani tüvi on laenatud ladina keelest, ← ladina vinum 'vein'.

õlu : õlle : õlut '(linnastest) kääritades saadud alkohoolne jook'
○ lõunaeesti olu, kirderanniku olut
? ← alggermaani *aluþ-
norra øl 'õlu'
rootsi öl 'õlu'
vanainglise alu, ealu (omastav aloþ) 'õlu'
islandi öl 'õlu'
● liivi vȯ’l 'õlu'
vadja õlud 'õlu'
soome olut 'õlu'
isuri olud 'õlu'
Aunuse karjala olut 'õlu'
vepsa olud 'õlu'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Teisalt on peetud balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on läti alus 'õlu', leedu alus 'õlu' ja preisi alu 'õlu'. Balti vasteid on peetud ka germaani päritolu laenudeks.