Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
karske : karske : karsket 'alkoholi mittetarvitav; kõlbeliselt puhas, vooruslik; karge, värske, karastav'; mrd 'lopsakas, haljas'
○ karsk, karss, karst
← alamsaksa karsch 'elav, värske, jõuline'
kilk : kilgi : kilki 'ahjupragudes, soemüürivahedes jm elutsev kollakaspruun siristav toaputukas (Gryllus domesticus)'; piltl 'kerge alkoholiuim; kiusav kinnismõte'; mrd 'merikilk (Mesidothea)'
○ kirderanniku kilki
● vadja tšilttši 'kilk; rohutirts, heinaritsikas'
? soome kilkki 'merikilk'; mrd 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on oletatud, et sama mis sõnas kilkama. Sõna piltlikud tähendused on ilmselt saksamõjulised, vrd saksa Grillen im Kopf haben 'tujutsema' (sõna-sõnalt 'kilke peas omama'). Lähedase läänemeresoome tüve vasted on liivi kerk 'rohutirts, heinaritsikas; kilk' ja vadja tširkka 'rohutirts, heinaritsikas; kilk', tširkki, tširkku 'kilk'.
klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.
klõnks : klõnksu : klõnksu 'lonksatus, järsk kuuldav neelatus; lonks alkoholi, klahv' lonks
liik3 : liigu : liiku (hrl mitm) 'alkoholiga kostitamine saavutuse v sündmuse puhul'
← alamsaksa lītkōp, līkōp 'käsiraha; liigud; pealekauba antu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līke 'kostitamine ostu puhul'.
mõdu : mõdu : mõdu 'endisaegne kääritatud, alkoholisisaldusega meejook; tööstuslikult valmistatud alkoholita linnasejook'
? ← balti *medu-
leedu medus 'mesi'
läti medus 'mesi; mõdu'
preisi meddo 'mesi'
? ← alggermaani *među-z
vanaislandi mjǫðr 'mõdu'
vanarootsi miöþer, mioþer 'mõdu'
vanaülemsaksa metu 'mõdu'
● vadja mõtu 'mõdu; õlu'
soome mrd metu 'nektar, mesi, mahl'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mädo, mödo, mäto 'mõdu'.
pummeldama : pummeldada : pummeldan 'ohtralt alkoholi pruukima, pidutsedes purjutama'
◊ pummelung
← saksa bummeln 'hulkuma, lonkima; logelema, looderdama'
pummelung on moodustatud sellest tüvest saksa nimisõnaliite -ung abil tõenäoliselt endisaegses üliõpilaskeeles.
tina2 : tina : tina väljendis tina panema 'alkoholi tarvitama' tinakas
tinakas : tinaka : tinakat 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
◊ tina2
← vene kõnek denatúrka 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
Laen on muganemisel tugevasti lühenenud, lisatud on liide -kas. Selle liiteta tüvi esineb kõnekeelses väljendis tina panema 'alkoholi tarvitama'. Vanemas kõnekeeles on kasutusel olnud ka pikemad sõnakujud tenaturka, tinaturka.
tips : tipsu : tipsu 'väike kogus joodavat (hrl alkoholi)'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas tipsima. Lähedane tüvi on nt sõnas tiba .
tropp3 : tropi : troppi 'naps viina vm kangemat alkoholi'; mrd 'ravimitilk'
○ ropp
← alamsaksa drope, drape 'tilk, piisk'
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |