[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahv : ahvi : ahvi 'inimesele päritolult lähim imetaja'
← alamsaksa affe 'ahv'
← saksa Affe 'ahv'
Samatüveline tegusõna ahvima 'matkima, jäljendama' võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa affen 'ahvima, narrima, nöökama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi aff 'ahv'.

arst : arsti : arsti 'kõrgema meditsiinilise haridusega isik, kellele on antud õigus oma kutsealal töötada'
← alamsaksa arste 'arst'
Samatüveline tegusõna arstima on samuti laenatud, ← alamsaksa arsten 'arstima'.

ei (eitussõna)
◊ eba-,ebalema,ega,eks,ära1
● liivi ä’b (eitustegusõna kindla kõneviisi oleviku ains 1P ja 3P, mitm 1P ja 3P), äd (ains 2P), alā (käskiv kõneviis)
vadja en, et, ep, emmä, että, evät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkoo, elkääm, elkaa, elkoo (käskiv kõneviis)
soome en, et, ei, emme, ette, eivät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), älä, älköön, älkäämme, älkää, älkööt (käskiv kõneviis)
isuri en, ed, ei, emmä, että, eväd (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkää (käskiv kõneviis)
Aunuse karjala en, et, ei, emmo, etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), äľä, äľgäh, äľgiä, äľgiättö (käskiv kõneviis)
lüüdi en, ed, ei, emme ~ emmo, ette ~ etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ela ~ elä ~ älä, elgai ~ algah ~ älgäh, algam, elgad ~ algad, älgädäh (käskiv kõneviis)
vepsa en, ed, ii̯ ~ ei, eme͔i, ete͔i, ii̯ ~ ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ala, oug(a)ha, ougam, ougat, oug(a)ha (käskiv kõneviis)
saami i- (eitustegusõna tüvi), eahpe- 'eba-'
ersa e-, i- (eitustegusõna tüved)
mokša e-, i- (eitustegusõna tüved)
mari i-, ə̑- (eitustegusõna tüved)
udmurdi u-, e̮- (eitustegusõna tüved)
komi o-, e- (eitustegusõna tüved)
neenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi)
eenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi), i- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
nganassaani ńi- (eitustegusõna tüvi)
sölkupi i̮- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
kamassi e-, i- (eitustegusõna tüved), ei 'ei'
matori i- (eitustegusõna tüvi)
Uurali tüvi. Arvatakse, et sugulaskeeltes esinev tagavokaalne eitustegusõna tüvi, mille vasted on nt ersa a-, mokša a-, handi ă-, mansi a-, ā-, on selle tüve variant. Samalaadseid eitustegusõna tüvesid on ka teistes keeltes, nt jukagiiri o-, e-, mongoli e-, evengi ä-. Eesti kirjakeeles on üldistunud üks endise eitustegusõna vorm, ei, tõenäoliselt < *ejä, mis vastab tänapäeva tegijanimedele. Seda on peetud ka vanaks minevikuvormiks. eba- on eitustegusõna oleviku kesksõna. Sõnas eks on vanad liited *-ko ja *-s. Kirjakeele eba-liitelistes sõnades, nt ebamäärane, ebakoht, ebamugav, on eeskujuks olnud soome keel, vrd soome epämääräinen, epäkohta, epämukava. Käskiva kõneviisi vorm ära1 on segunenud määrsõnaga ära2, era-. Vt ka ehk, eirama, eisik, eksima, kaheksa, pole, teps, üheksa.

enne 'varem, varemalt; eelnevalt, esmalt, kõigepealt'
◊ endine, ennustama
● liivi enst 'varem'
vadja enne 'varem, vanasti; eelnevalt, kõigepealt; pigem'
soome ensi 'esimene; järgmine', ennen 'varem, vanasti; eelnevalt'
isuri enne(n) 'varem'
Aunuse karjala enzi 'esimene', enne 'varem, algul'
lüüdi ende 'varem'
vepsa ende 'varem, vanasti'
Tõenäoliselt tuletatud *nen-liitega asesõnatüvest e-, et. Kuigi tegusõna ennustama on tuntud ka eesti murretes, on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soovitatud nii tegusõna kui ka nimisõna enne 'ettetähendus' soome keele eeskujul, vrd soome ennustaa 'ennustada, ette kuulutada'; enne 'enne, ettetähendus, märk'. ennistama on tõenäoliselt laenatud soome keelest, ← soome entistää 'ennistada; restaureerida; parandada'.

ennäe 'vaat!, vaata!'
◊ ena
Tõenäoliselt tekkinud sidesõna et ja tegusõna nägema käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde koondumisel.

enseldama : enseldada : enseldan kõnek 'ekvaatori esmasületajaid kombe kohaselt ristima'; mrd 'karistama, peksma'
○ entseldama, hiltseldama
← saksa hänseln 'kinnisesse ühingusse pidulikult vastu võtma; nöökama, tögama'
Saksa tegusõna on tõenäoliselt tuletatud nimisõnast Hanse 'kaupmeeste ühendus; maks', millest pärineb Hansa Liidu nimi.

haak : haagi : haaki 'väike konks; libisemist vältiv hobuseraua osa; kõverdatud käega alt v küljelt antud poksilöök'
← saksa Haken 'haak, konks; haak, teatud poksilöök; ader; adramaa'
← alamsaksa hake 'haak, konks'
Samatüveline tegusõna haakima võib samuti olla saksa või alamsaksa keelest laenatud, ← haken 'haakima'. Sama tüvi võib olla laenatud sõnas heegeldama, laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, pootshaak.

hommik : hommiku : hommikut 'päeva algusosa' homme

hõissa (juubeldavat rõõmu väljendav hüüdsõna)
◊ hõiskama
← saksa heisa, heissa 'hõissa'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi või et rootsi laen, ← rootsi hejsan 'hei, tere, tervist'. Tegusõna hõiskama on tuletatud ka-liitega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häisk, häiskat 'hõiskama'.

jaht : jahi : jahti 'ulukite jälitamine ja püüdmine v surmamine saagi saamiseks'
← alamsaksa jacht 'jaht, tagaajamine'
Laenatud võib olla ka samatüveline tegusõna jahtima, ← baltisaksa jachten 'taga ajama' või ← alamsaksa jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama'. Eesti keelest on laenatud vadja jahti 'jaht' ja isuri jahti 'jaht'.

kabli : kabli : kablit 'kõblas; kartulikonks; sõnnikukonks'
Tõenäoliselt tüve kõblas variant. On ka oletatud, et vene laen, ← vene skóbel’ 'liimeister, koorimisraud'; kõnek 'lusikanuga; kaabits, kaapenuga'. Ka samatüveline tegusõna kablima võib olla vene keelest laenatud, ← vene skoblít’, skáblivat’ 'kaapima, kraapima'.

kahvatu : kahvatu : kahvatut 'jumetu; valkjas; ereduseta'
● ? soome kauhea 'kole, hirmus'
? isuri kauhea 'kole, hirmus'
? Aunuse karjala kauhei 'kahvatu, veretu; jahe; kole, hirmus'
? lüüdi kauhed 'külmavärin'
Tõenäoliselt läänemeresoome tüvi. Tähenduslik seos teiste läänemeresoome keelte vastetega on mõeldav, sest hirm põhjustab kahvatumist; kahvatama on vanemas murdekeeles tähendanud ka 'ehmuma'. On arvatud, et sõna on algselt olnud mõne kahv- tüvelise tegusõna tud-kesksõna, mis hiljem on siirdunud tu-liiteliste omadussõnade hulka. Vt ka kahkjas.

kalkvel 'nõretamiseni märg'
On arvatud, et tuletis peamiselt vanemast murdekeelest registreeritud tegusõna kalkuma 'juurde võtma, kasvama, suurenema, paisuma' v-kesksõnast. Sel juhul on sõnas läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome mrd kalkota, kalkkoa 'paraneda, terveneda, tugevamaks muutuda'.

kantsel : kantsli : kantslit 'kiriku kõnetool; kõnepult'
← saksa Kanzel 'kiriku kõnetool'
Ka samatüveline tegusõna kantseldama võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa abkanzeln, van kanzeln 'peapesu tegema, läbi pragama; kantslist kuulutama'.

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
◊ -kaupa
← alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
● liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupⁱjan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

kiiam : kiiami : kiiamit mrd 'rahutu, püsimatu inimene'
● soome kiitää 'kihutada, söösta'
karjala kiiteä 'lennata, paiskuda'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Murretes on tuntud ka samatüveline tegusõna kiiama 'hullama, mürama; ringi jooksma; järsku viskama, lööma'.

kiiker : kiikri : kiikrit 'pikksilm, binokkel'
○ kiiger
← alamsaksa kiker 'pealtvaataja, pealtnägija; pikksilm, binokkel'
← saksa Kieker 'pikksilm, binokkel'
Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem laen. Varem on laenatud samatüveline tegusõna, kiikama. Eesti keelest on laenatud vadja kiikeri 'kiiker'.

kink2 : kingi : kinki 'tähelepanuavaldusena v vastutasuta antud ese, vara vms'
← alamsaksa schenke 'kinkimine; (tervitus)kink, and; tervituspidu; kõrts, võõrastemaja; teatud mõõtühik'
Samatüveline tegusõna kinkima on samuti alamsaksa laen, ← alamsaksa schenken 'kinkima, andma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'jõuluvana, jõulukinkide andja'.

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
? ← saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
? ← rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

kitt : kiti : kitti 'tainataoline kleepuv, seismisel kõvastuv segu pragude ja tühimike täitmiseks ning esemete kokkuliitmiseks'
← saksa Kitt 'kitt'
Samatüveline tegusõna kittima võib samuti olla saksa keelest laenatud, ← saksa kitten 'kittima'.

klaar : klaari : klaari 'selge; korras, millekski valmis, korda seatud; vaba, millestki lahti; teatud liiki õun'; mrd 'hõre, läbipaistev; loor'
○ laar
← alamsaksa klār 'selge, puhas, särav; valmis; ehtne, lisandusteta'
← saksa klar 'selge, läbipaistev, puhas; särav; pilvitu; arusaadav; ilmne, silmanähtav; hele, kõlav'
Samatüveline tegusõna klaarima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa klaren, kleren 'puhtaks tegema; korda tegema; selgitama; selguma'.

klamber : klambri : klambrit 'ümberhaarav v kokkupigistav kinniti esemete, detailide vm ühendamiseks v paigalhoidmiseks; nurksulg'
○ (k)lammer, (k)laamer
← saksa Klammer 'klamber, näpits; sulg (kirjavahemärk); haare'
-b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades kamber, number). Laenatud on ka samatüveline tegusõna, klammerdama.

klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
○ lapp
← saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.

kleepima : kleepida : kleebin 'külgehakkava ainega kinnitama; millegi külge kinni hakkama; külgehakkava ainega koos olema'
○ leepima
← saksa kleben 'kleepima; kleepuma'
Laen on muganemisel muutunud astmevahelduslikuks: laenuallikale vastavad häälikuliselt täpselt nõrga astme vormid, nt kleebin. Teisalt on mõeldav, et kõigepealt on saksa keelest laenatud tüvi kleep-, ← saksa Kleb- 'kleep-' (esineb liitsõnades, nt Klebstoff 'kleepaine'), ning tegusõna kleepima on sellest tüvest tuletatud.

kliister : kliistri : kliistrit 'keeva vette segatud tärklisest v jahust kleepaine'; mrd 'nätske, taignane'
○ liister
← alamsaksa klīster 'kleepaine'
Samatüveline tegusõna kliisterdama on tõenäoliselt samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema'.

kniks : kniksu : kniksu 'kerge ühe v mõlema põlve nõtkutus (hrl tütarlapsel tervitamisel, tänamisel)'
← saksa Knicks 'niks'
Saksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna niksuma.

krooge : krooke : krooget 'peen mahapressimata volt'
← alamsaksa kroke 'korts, volt'
Samatüveline tegusõna krookima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa kroken 'kortsutama'.

kroop : krooba : kroopa kõnek 'koorikutaoline kiht'
Tõenäoliselt tüve korp1 variant. Murretes esineb samatüveline tegusõna kroobatama 'koorikutaolise mustusekihiga kattuma, paatuma'.

kuss 'vait, tasa, rääkimata v häält tegemata'
← saksa kusch! 'kuss!'
Samatüveline tegusõna kussutama võib olla laenatud baltisaksa murdest, ← baltisaksa kuschen 'kussutama'.

kõhklema : kõhelda : kõhklen 'kahevahel olema, ebalema'
Arvatavasti murdelise tegusõna kahklema variant, kahkvel.