[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

hommik : hommiku : hommikut 'päeva algusosa' homme

kõri : kõri : kõri 'kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni'
kirderanniku kori
vadja kõri 'kõri, kurk'
isuri kori 'kõri, kurk'
? udmurdi gur- sõnas gur-ul 'lõug'
? komi garań 'söögitoru'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi, mille vasted on soome van kero 'kurk, neel, kõri', isuri kerus liitsõnas söömäkerus 'söögitoru', Aunuse karjala kero, keroi 'kõri, kurk, neel', lüüdi ḱeroi 'söögitoru; kõri', vepsa keruz 'söögitoru' ja Lule saami karras 'hingetoru, kõri'. Need võivad olla ka sama tüve variandid.

lohe : lohe : lohe 'sisalikku v madu meenutav mitme peaga koletis, lendmadu, draakon'
soome lohi liitsõnas lohikäärme 'lohe(madu), draakon'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Eesti keeles on soome sõna mugandatud. Soome sõna on vanarootsi laen, ← vanarootsi floghdraki 'lohe, draakon' (sõna-sõnalt 'lendmadu'), algusosa on laenatud ja lõpuosa tõlgitud.

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

päis : päise : päist 'algusosa, pea' pea1

rauts : rautsi : rautsi 'lühikese varrega vikat peamiselt rukki niitmiseks'
eeroots, iruts, eenroots, rauks, räuts, räuks
läti mrd vinruoce 'lühikese varrega vikat'
läti mrd ieruoce 'lühikese ühekäevikati käepide', ieruocis 'rukkirauts'
Laenu muganemisel on laenuallika algusosa ära jäetud (selle jälgi on näha murdevariantides), sõna häälikulist kuju on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega raud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur