Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
hommik : hommiku : hommikut 'päeva algusosa' homme
kõri : kõri : kõri 'kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni'
○ kirderanniku kori
● vadja kõri 'kõri, kurk'
isuri kori 'kõri, kurk'
? udmurdi gur- sõnas gur-ul 'lõug'
? komi garań 'söögitoru'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi, mille vasted on soome van kero 'kurk, neel, kõri', isuri kerus liitsõnas söömäkerus 'söögitoru', Aunuse karjala kero, keroi 'kõri, kurk, neel', lüüdi ḱeroi 'söögitoru; kõri', vepsa keruz 'söögitoru' ja Lule saami karras 'hingetoru, kõri'. Need võivad olla ka sama tüve variandid.
lohe : lohe : lohe 'sisalikku v madu meenutav mitme peaga koletis, lendmadu, draakon'
← soome lohi liitsõnas lohikäärme 'lohe(madu), draakon'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Eesti keeles on soome sõna mugandatud. Soome sõna on vanarootsi laen, ← vanarootsi floghdraki 'lohe, draakon' (sõna-sõnalt 'lendmadu'), algusosa on laenatud ja lõpuosa tõlgitud.
nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
● liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.
päis : päise : päist 'algusosa, pea' pea1
rauts : rautsi : rautsi 'lühikese varrega vikat peamiselt rukki niitmiseks'
○ eeroots, iruts, eenroots, rauks, räuts, räuks
← läti mrd vinruoce 'lühikese varrega vikat'
← läti mrd ieruoce 'lühikese ühekäevikati käepide', ieruocis 'rukkirauts'
Laenu muganemisel on laenuallika algusosa ära jäetud (selle jälgi on näha murdevariantides), sõna häälikulist kuju on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega raud.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |