[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agu : ao : agu 'koidueelne hämarus; koit'
Vana kirjakeele järgi võib arvata, et algselt on sõna algul olnud h. On oletatud, et sama tüvi mis sõnas hagu või sõnas hakkama või sõnas hägu.

allikas : allika : allikat 'põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal v veekogu põhjas, läte'
? ← balti
leedu šaltenis 'allikas', šaltinis 'miski, mis on külm; (külm) allikas; vappekülm'
● soome allikko 'laugas; loik'
saami állet- liitsõnas Álletnjárga '(kohanimi)'
Balti laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on varem tüve alguses olnud h. Eesti vanemas kirjakeeles on h sõna algul, samas on soome keeles sõnaalgulise h kadu tavatu. h on võinud kaduda ala- tüveliste sõnade mõjul. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

enne 'varem, varemalt; eelnevalt, esmalt, kõigepealt'
◊ endine, ennustama
● liivi enst 'varem'
vadja enne 'varem, vanasti; eelnevalt, kõigepealt; pigem'
soome ensi 'esimene; järgmine', ennen 'varem, vanasti; eelnevalt'
isuri enne(n) 'varem'
Aunuse karjala enzi 'esimene', enne 'varem, algul'
lüüdi ende 'varem'
vepsa ende 'varem, vanasti'
Tõenäoliselt tuletatud *nen-liitega asesõnatüvest e-, et. Kuigi tegusõna ennustama on tuntud ka eesti murretes, on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soovitatud nii tegusõna kui ka nimisõna enne 'ettetähendus' soome keele eeskujul, vrd soome ennustaa 'ennustada, ette kuulutada'; enne 'enne, ettetähendus, märk'. ennistama on tõenäoliselt laenatud soome keelest, ← soome entistää 'ennistada; restaureerida; parandada'.

lehter : lehtri : lehtrit 'allapoole koonusjas hrl toruga lõppev põhjata riist v seadeldis vedeliku, puistaine vms valamiseks väikese avaga mahutisse; kraater, (mürsu)auk'
○ (t)rehtel, rehter
◊ trehter
← alamsaksa trechter 'lehter; ruupor'
Laenu muganemisel on konsonantühend sõna algul lihtsustunud ja seejärel on sõna lõpus oleva r-i mõjul sõna alguses toimunud muutus r › l.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
← balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
● vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

moon1 : moona : moona 'toit, toiduained, toidukraam; (lahingu)varustus'
← vanarootsi manadha- liitsõnas manadha-koster 'kuu söögivaru'
← alamsaksa mān, manet, mānt(e), mond 'kuu'
Arvatavasti kasutati sõna algul kuuks ajaks kaasavõetava toiduvaru, hiljem aga igasuguse kaasavõetava toiduvaru kohta.

pitsu2 : pitsu : pitsut kõnek 'jalapink'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis pitsu1. Teisalt on arvatud, et laenatud võib olla hoopis teine tüvi mõnest germaani keelest, nt rootsi pyts '(väike) ämber, pang' ja tähendus on võinud olla algul 'ämbripink'.

pussak : pussaku : pussakut 'lai kootud meestevöö'
○ kussak, putsak, (v)ussak
← vene kušák 'vöö; rihm (rõivaste osana)'
Sõna algul on sõnalõpulise k mõjul k asendunud p-ga.

triiki 'ääretasa, pilgeni (täis); samas tasapinnas, samal kõrgusel'
○ riiki
← alamsaksa strīk-vul 'ääreni täis'
Laenuallikas on liitsõna, strīk < striken 'otse liikuma; lööma; siledaks tegema, triikima; teritama' + vul 'täis, kogu'. Tõenäoliselt on sõna algul olnud kasutusel väljendis triiki täis, mille esimene osa on alamsaksa liitsõnast laenatud, teine tõlgitud. Hiljem on sõna hakatud kasutama iseseisvalt. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, triikima.