[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

naaskel : naaskli : naasklit 'tööriist aukude torkamiseks'; piltl 'terane, tragi inimene (eriti poisi kohta)'
○ naasli, naastli
Sõna peetakse rootsi laenuks, kuid täpset laenuallikat ei ole leitud, see võib olla mõni tegusõna naska 'näksima, näkitsema, maiustama; näppama; sõrmitsema, näppima; jälitama, nuhkima; ära minema'; mrd 'nokitsema, askeldama' või laska 'nahka (vastamisi servadega) kokku õmblema; (planku, lauda) jätkama; viltu lõikama' tuletis, vrd nt soomerootsi laskar-syl 'naaskel'. Eestirootsi Ruhnu murrakust registreeritud naskar 'naaskel' on pigem bumeranglaen eesti keelest, nagu ka teistest eestirootsi murrakutest registreeritud nāskel. Eesti keelest võib olla laenatud liivi nōskiļ 'naaskel', vadja naaskali, naaskõli 'naaskel' ja isuri naskeli 'naaskel'.

peitel : peitli : peitlit 'tööriist puidusse süvendite ja aukude raiumiseks ning puidu nikerdamiseks v treimiseks'
○ peikel, peipli
← alamsaksa beitel 'meisel, kiil'
Eesti keelest on laenatud soome mrd peittel 'meisel [?]'.

riiv2 : riivi : riivi 'teravaääreliste aukude v lõhedega köögiriist, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks'
○ riim
← alamsaksa rive 'riiv (köögiriist)'
Samatüveline tegusõna riivima on samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa riven, wriven 'hõõruma, riivima'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (köögiriist)'. Vt ka riivama.

talb : talva : talba 'kiilukujuline tööriist endisajal puidu lõhestamiseks ja voolimiseks'
? ← balti *dalb-
leedu dalba 'kang'
läti dalbs '(puu)tüvi; ritv, latt; kaheharuline hark; puuõõs'
preisi dalptan 'rauast teravik aukude tegemiseks'
● liivi dālba 'jäme latt; hoob; (heina- v õle)koormapuu'
soome mrd talpoa 'sõtkuda, segada'
Laenatud võib olla ka sama balti tüve teine variant, tõlv. Eesti keelest on laenatud soome mrd talpa 'jäme kiil'.

tiib : tiiva : tiiba '(loomadel, peamiselt lindudel ja putukatel) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund; õhus v vees liikumist võimaldav moodustis v sõiduki osa; millegi külgmine v väljaulatuv osa'
○ lõunaeesti siib
● liivi tībõz '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
vadja siipi '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
soome siipi '(linnu, liblika) tiib; miski seda meenutav'
isuri siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
Aunuse karjala siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
lüüdi šiib '(linnu) tiib; miski seda meenutav; (linnu)sulg; uim'
Läänemeresoome tüvi. Kuna tüve alguse t-le vastab enamikus läänemeresoome keeltes ja ka lõunaeesti murretes s, on tõenäoliselt tegemist laenuga, vrd nt teivas, kuid laenuallikas ei ole teada. Vt ka tiidakil.

torn2 : torni : torni 'vardakujuline tööriist sepistamisel ja lukksepatöödel aukude löömiseks v laiendamiseks; rakis, millega kinnitatakse tööpingi spindlisse õõnsaid toorikuid ja lõikeriistu'
← saksa Dorn 'okas, oga, astel; torn (tööriist)'

võrk : võrgu : võrku 'niidist, nöörist või traadist tehtud augustikuga kangas'
← alggermaani *werko-
vanarootsi värk 'kalatõke'
rootsi mrd verke 'üle jõe ehitatud tõke, milles olevate aukude ette pannakse rüsad ja mõrrad'
● liivi võrgõ 'võrk'
vadja võrkko 'võrk'
soome verkko 'võrk'
isuri verkko 'võrk; ämblikuvõrk'
Aunuse karjala verko 'võrk; ämblikuvõrk'
lüüdi verk 'võrk'
vepsa verk 'võrk; ämblikuvõrk'