[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

algama : alata : algan '(peale) hakkama; saabuma'
● vadja alkaa 'hakata; alata; tekkida'
soome alkaa 'alata; hakata'
isuri alkaa 'alata; hakata'
Aunuse karjala algua 'alata; hakata'
lüüdi algottada 'alustada, alata'
vepsa augotada 'alustada, alata'
saami álgit 'alata; hakata, alustada'
handi aləŋ 'algus, lõpp, ots'
mansi ɔ̅wl 'algus, lõpp, ots'
? eenetsi oðo 'varem'
? sölkupi ol 'ülemine osa, pea; (puu) latv'
? kamassi ulu 'pea'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd alustaa 'alustada' (← alustada).

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
● liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
? ← balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
● Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

pidama : pidada : pean 'kohustatud v sunnitud olema; sobivaks, vajalikuks osutuma; kavatsema; hoidma'
◊ peatama, pidev, pidi, pidu
● liivi pi’ddõ 'hoida, kanda; arvata'
vadja pitää 'sunnitud, kohustatud olla; kinni pidada v hoida; hoida, säilitada; tähistada, korraldada'
soome pitää 'hoida, pidada; kanda, kasutada; pidada, korraldada'
isuri pitää 'hoida; riideid kanda; pühi tähistada, pidutseda; kohelda külalisi; vaja olla, kohustatud olla'
Aunuse karjala pidiä 'hoida; kanda; kulutada, raisata'
lüüdi piďädä 'hoida, kasutada; kulutada, raisata; vaja olla; pidutseda, tähistada; sunnitud, kohustatud olla'
vepsa pidada '(kinni) hoida; säilitada; kanda; suhtuda; kulutada, raisata; vaja olla'
ersa peďams 'ühendatud olema, ühinema, kleepuma, kinni haarama, jääma'
mokša peďəms 'kinni jääma, (kinni) haarama, klammerduma'
? handi pĭt- 'sattuma, jõudma; kinni jääma; suubuma'
? mansi pat- 'sattuma; algama, hakkama; kukkuma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. pidi on da-tegevusnime vana käändevorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pito 'vabaõhupidu', pido 'peoõhtu' ja baltisaksa Piddu 'pidu' (← pidu).

puhkema : puhkeda : puhken 'avanema, õide v lehte minema; hoogsalt algama'
◊ puhki
● vadja puhgõta 'puhkeda'
soome puhjeta 'lõhkeda; ilmuda, nähtavale tulla, puhkeda; vallanduda, alata'
isuri puhkiissa 'puhkeda'
Aunuse karjala puhketa 'lõhkeda; puhkeda, avaneda, ilmuda; äkki teha'
lüüdi puhketa 'lõhkeda; puhkeda'
vepsa puhketa 'katki, lõhki minna'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades puhkama, puhkima, puhuma. Tüve vasted võivad olla ka udmurdi bi̮č́ki̮ni̮ 'pistma, torkama' ja komi bi̮čki̮ni̮ '(läbi) torkama, katki tegema', need võivad siiski olla rööpselt kujunenud.

tulema : tulla : tulen 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma; tekkima, ilmuma, sugenema; juhtuma, toimuma, aset leidma; tingitud olema, johtuma; vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama'
● liivi tūlda 'lähenedes liikuda'
vadja tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; hakata (ka nt häbi kohta); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
soome tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; tingitud olla, johtuda; saada, minna, sattuda; hakata (nt paha, kahju); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
isuri tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tingitud olla, johtuda'
Aunuse karjala tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; muutuda, millekski saada, jääda; lõhnata (millegi järele); vaja olla, pidada'
lüüdi tulda 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; lõhnata (millegi järele)'
vepsa tuu̯da 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; vaja olla, pidada'
turjasaami tolla̮d 'lähenedes liikuda'
mari tolaš 'lähenedes liikuma; sõitma; käima (kusagil), külastama; saabuma, pärale v kätte jõudma; algama, tekkima'
? ungari talál 'leidma; pidama (nt mingisuguseks); kohale v pärale jõudma; tabama, pihta saama; klappima; sattuma, juhtuma'
neenetsi to- 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma'
eenetsi to- 'minema, tulema'
nganassaani tui- 'minema, tulema'
sölkupi tǖ- 'lähenedes liikuma'
? kamassi šola- 'lähenedes liikuma'
Uurali tüvi. Turjasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tulv.

õevane : õevase : õevast 'oivaline'
● ? soome oiva 'oivaline, suurepärane'
? Aunuse karjala oivalleh 'korralikult, hästi'
? lüüdi oivaľľińe 'oivaline, võrratu, õige'
? saami oaivi 'pea'
? mokša mrd ujf́ťǝms 'algama, alustama'
? mari βuj 'pea; pealik, ülemus, juht'
? neenetsi ŋæwa 'pea'
? eenetsi eba 'pea'
? nganassaani ŋoibuo 'pea'
? matori ajbaj 'esimene'
Võib olla uurali tüvi. Uurali tüve esialgne tähendus on ilmselt olnud 'pea'. Vt ka oivaline ja oim.

ürgama : ürjata : ürgan 'algama, algust tegema'
◊ ürgne, ürik, üürike
● liivi irgõ 'alata, alustada'; irg 'hetk, silmapilk'
soome van yrki 'hetk, viiv'
isuri ürtüä 'hakata'; üren 'vähe, veidi [?]'
Läänemeresoome tüvi. Vanemast murdekeelest on kirja pandud nimisõna ürg : üru 'algus'. Tuletised ürik ja üürike lähtuvad tüve nõrgast astmest, sõnas üürike on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud. Vt ka üritama, üüratu ja üürgama.