[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

aasta : aasta : aastat 'ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; 12 kuu pikkune ajavahemik'
liivi āigast 'aasta'
vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta'
soome ajastaika 'aasta'
isuri aastaga, aastaika 'aasta'
Kuluvorm läänemeresoome liitsõnast *aiγasta-aika, aeg. Selle jälgi on eesti keeles näha murdevariantides aastak, a(j)astaig. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd aasta 'aasta'.

jaksama : jaksata : jaksan 'suutma, võimeline olema'
vadja jahsaa '(jalanõud) jalast võtta; jaksata, suuta'
soome jaksaa 'jaksata, jõuda, suuta'; jakso 'ajajärk; osa, jagu; ajavahemik'
isuri jaksaa 'jaksata, suuta', jakso 'tervis'
Aunuse karjala jaksua 'lahti riietuda; (jalanõud) jalast võtta'
lüüdi ďaksada '(jalanõud) jalast võtta'
? vepsa jakstas 'mürada; lärmata'
saami juoksut 'piisata, jätkuda'
ersa juksems 'lahti laskma, avama'
mokša juksəms 'avama; lahti riietuma'
udmurdi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
permikomi juski̮ni̮ 'lahti rakendama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kesk 'millegi servadest, äärtest küllalt kaugel seespool, küllalt kaugele sissepoole; ümbritsetuna; (millegi) ajal'
kestma
vadja tšehsi 'kesk, keset; kesk-, keskmine; keskkoht, südamik'
soome keski- 'kesk-', keskellä 'keskel, keskpaigas; keset; hulgas; (kellegi v millegi) vahel'
isuri keski- 'kesk-'
Aunuse karjala keski 'keskkoht; vahe, vahemaa, ajavahemik; keskel, vahel, koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
lüüdi kešk 'keskosa, süda', keskel(e) 'keskele, keskel, keskelt'
vepsa keśk 'keskosa, keskkoht; sisemus; kesk-; keset, keskel'
saami gaska 'vahe (kahe objekti vahel)', gaskan 'keset, keskel; koos (nt kahekesi, kolmekesi)'
mokša keska 'keha keskosa'
udmurdi kusi̮p 'vahemaa, vahe; suhe, seos'
komi kost liitsõnas pińkost 'kahe rõuguredeli vahe heinakuhjas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt võivad tüve permi keelte vasted olla udmurdi kus 'vöökoht, talje' ja komi kos 'vöökoht, talje; vöö'. kestma on läänemeresoome tuletis, kus kolme konsonandi ühendis on häälduse hõlbustamiseks k välja langenud (< *kesk-tä-), toimunud on tähendusmuutus 'lõpetamata olema' > 'vältama'.

kuu : kuu : kuu 'Maale lähim taevakeha; 28–31-päevane ajavahemik, 1/12 aastast'
liivi 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
vadja kuu 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
soome kuu 'kuu (taevakeha, hrv ajaühik)'; kuukausi 'kuu (ajaühik)'
isuri kuu 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
Aunuse karjala kuu 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
lüüdi kuu 'kuu (ajaühik)'; kuudoi 'kuu (taevakeha)'
vepsa ku 'kuu (ajaühik)'; kudmaine 'kuu (taevakeha)'
? Lule saami kuojijtit 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kov 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
mokša kov 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
handi χŭw 'kuu (ajaühik)'
ungari 'kuu (ajaühik)', hold 'kuu (taevakeha)'
nganassaani kičežəə 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
kamassi ki 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
matori kistit 'kuu (taevakeha, ajaühik)'
Uurali tüvi.

nädal : nädala : nädalat 'seitsme päeva pikkune ajavahemik'
vanavene nedělja 'nädal'
liivi nädīļ 'nädal'
vadja näteli 'nädal'
soome mrd neteli 'nädal'
Aunuse karjala ńedäli 'nädal'
lüüdi ńedäľ, ńedaľ 'nädal'
vepsa ńedaľ 'nädal'

päev : päeva : päeva 'päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik; ajavahemik keskööst keskööni; päike'
lõunaeesti päiv, kirderanniku päiv
päike
liivi pǟva 'päev; päike'
vadja päivä 'päev; päike'
soome päivä 'päev; päike'
isuri päivä 'päev; päike'
Aunuse karjala päivü 'päev; päike'
lüüdi päiv 'päev; päike'
vepsa päiv, pei 'päev; päike'
saami beaivi 'päev; päike'
? komi bi 'tuli'
? handi päj 'äike, torm'
nganassaani χejbi̮ 'kuumus, palavus'
sölkupi pǖ 'soe', pȫt- 'soojendama'
Uurali tüvi. Komi ja handi vasted on tähenduse tõttu ebakindlad. Tuletises päike(ne) on *ü ees v kadunud (< *päivükkainen).

tund : tunni : tundi '1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik, sellise kestusega ajavahemik; hrl 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina; (oma eripäraga) aeg, (õige, sobiv) hetk'
tunn
alamsaksa stunde, stunt 'tund, (kindel) aeg; kord (korduvus)'
Eesti keelest on laenatud vadja tunni 'tund; kellaaeg' ja isuri tunni 'tund'.

vahe2 : vahe : vahet 'erinevus objektide, nähtuste v olukordade vahel; vahemaa teatud objektide vahel'
vahelik2
liivi vait 'vahe'
vadja vahi, vahõ 'vahe, vahemaa; vaheaeg'
soome vaihe 'ajavahemik, periood, järk; etapp; staadium'
Aunuse karjala vajeh 'võrkude liitekoht'
lüüdi vajeh 'võrkude liitekoht, vahe'
vepsa vajeh 'sõna'
Võib olla vana tuletis vahetama tüvest. On arvatud, et vasted on ka mokša uža 'nurk', udmurdi vošjani̮ 'vahetama' ja komi vežni̮ 'vahetama'. Vt ka või1.

välp : välba : välpa 'korraline ajavahemik'
● ? soome mrd välppä 'sõelumiseks kasutatav hõre puuliistudest rest'; välppeä 'hõre; lihtne'
Võib olla vana tuletis tüvest väli. Hiiumaalt vanemast murdekeelest registreeritud sõna on võetud kasutusele tehnikaterminina.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur