[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
◊ aher-2
← alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
● liivi ō’i, ā’i 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

halg : halu : halgu 'ahju panemiseks paraja pikkusega, hrl lõhutud küttepuu'
● liivi alg 'halg'
vadja halkõa 'lõhestada, lõhki lõigata'
soome halko 'puuhalg; küttepuud'; haljeta 'lõhki minna, lõheneda, puruneda; katki minna'
isuri halgo 'halg'; halgi 'lõhki, katki'; haleda 'lõheneda, lõhki minna'
Aunuse karjala halgo 'halg'; halleta 'lõhkeda, lõhki minna; õgida'
lüüdi halg(o) 'halg'; halgeta 'lõhki minna, lõheneda'
vepsa haug 'halg'; haugeta 'lõhki minna, lõheneda'
? ersa čulgoms 'koorima; närima, näksima'
? komi šuľalni̮ 'lõhestama; laaste lõikama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Halge, Halje 'halg'.

juust : juustu : juustu 'väljakalgendatud piimavalgust toiduaine'
← alggermaani *justa-z
rootsi ost 'juust'
● vadja juusso 'ahjus kuumutatud ternespiim; juust'
soome juusto 'juust'
isuri juusto 'ahjus kuumutatud ternespiim'
Aunuse karjala juusto 'ahjus kuumutatud ternespiim'

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
○ lõunaeesti kaih
◊ kahetsema, kahi3
● liivi ka’i 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

kolle : kolde : kollet 'ahju v pliidi osa, kus kütus põleb; reheahju esine süvend; tekkekoht, keskus'
● soome mrd kolle 'käänak, kurv; kurd; laiend; turse'
Läänemeresoome tüvi.

kuppama : kupata : kuppan 'veidi aega rohkes vees keema (soolase, kibeda v hapu maitse vähendamiseks v mürkainete kõrvaldamiseks toiduainete kohta)'
◊ kupatama
Võib olla sama tüvi mis kupp1, mis murretes esineb ka a-tüvelisena, kupp : kupa, väljendis kupal olema 'keema hakkama' ja liitsõnas kupapiim 'ahjus keedetud piim'.

kütma : kütta : kütan 'ahju vm küttekoldesse tuld tegema ja seal hoidma' küdema

labidas : labida : labidat 'tööriist pinnase käsitsi kaevamiseks, laadimiseks jne'
← balti
leedu lopeta 'labidas'
preisi lopto 'labidas'
● liivi lä’bḑi 'labidas'
vadja lapia 'labidas; koonlalaud; adralusikas; (ahju-, pliidi)siiber', lapii 'labidas'
soome lapio 'labidas; kühvel'
isuri labja 'labidas; kühvel'
Aunuse karjala labju 'labidas'
lüüdi labid 'labidas, leivalabidas'
vepsa labid 'labidas, leivalabidas; hauskar'
Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *lapjō, mille vasted on nt hollandi lep 'labidas', friisi leppe 'labidas'. On peetud ka tuletiseks tüvest laba, kuid tuletusviis oleks sel juhul erandlik. Eesti keelest võib olla laenatud vadja labid 'labidas'.

lagi : lae : lage 'ruumi ülemine sisepind; ülemine v pealmine osa'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi la’ggõz 'palk, katuse v lae osa', la’ggõd (mitm) 'lagi, katus'
vadja latši 'lagi'
soome laki 'lagi'
isuri lagi 'lagi'
Aunuse karjala lagi 'lagi; (ahju) võlv'
lüüdi lagi 'lagi'
vepsa lagi 'lagi'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lakk1.

lava : lava : lava 'kõrgendatud alus, kõrgend; lihtne katmikala taimede kasvatamiseks'
? ← balti *lāvā
leedu lova 'magamiskoht'
läti lāva '(sauna)lava; ahjupink, magamiskoht; 2–3 parrest moodustuv lava (rehetoas)'
● liivi lovā 'voodi; puuraam'
vadja lava '(sauna-, ahju-, kuhja-, taime)lava'
soome lava 'saunalava, magamiskoht, kõrgend'
isuri lava '(kuhja-, ahju-, sauna-, taime)lava'
Aunuse karjala lava 'jahiplatvorm; pealsete kuivatamise lava; rehapea'
lüüdi lava 'põrand'
vepsa lava 'põrand'
saami luovvi 'lava, platvorm'
Eesti keelest on laenatud soome lavastaa 'lavakujundust teha; lavastada, sepitseda' (← lavastama). Vt ka lavats.

lee : lee : leed 'kolle, tuhkhaud'
◊ leelis, lehelis
? ← alggermaani *slēđa-z
vanaülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten'
keskülemsaksa slāt '(pliidi)kumm, korsten; kamin, ahjusuu'
saksa Schlot 'kamin'
● liivi līedõg 'kolle, tulease'
vadja leesi 'kolle, tulease; ääs; ahi'
soome liesi 'pliit; kolle, tulease'
isuri leesi 'hõõguvad söed, ahjuesine'
karjala liijos 'ahju tulekolle'
vepsa ľeźi 'kolle, tulease'
Germaani laen on kaheldav, sest tüvi esineb ainult saksa keeles. Tuletist lehelis on võinud mõjutada rahvaetümoloogiline seostamine tüvega leht.

lõõsk : lõõsa : lõõska 'lõõm'
● vadja lõõska '(ahju)lõõr, (ahju) kummialune; ahjusuu; kolle; (ahju)lõõsk'
soome lieska 'leek, lõõsk, lõõm'
isuri leeska '(tule)leek'
Aunuse karjala liestiä 'leegiga põleda'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

mämm : mämmi : mämmi 'soome (ja eesti) rahvustoit rukkilinnaste jahust; nätske, halvasti küpsenud leib'
● vadja mämmi 'puder imaldatud rukkijahust ja marjadest; nätske'
soome mämmi 'rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõtteroog'
isuri mämmi 'ahjus küpsetatud rukkijahutoit'
Aunuse karjala mämmi 'linnaseleib kalja tegemiseks'
saami meađmma, meađbma 'toores (leib, puder)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane sõna on taani mrd mæm 'linnaste, rukkikliide, tatrajahu või humalate ja keeva vee segu, millest valmistatakse õlut või viina'.

pelt : peldi : pelti 'siibri aset täitev kaas ahjulõõris; ettetõstetav ahjuuks'
← baltisaksa Spelte 'ahjusiiber ahjuvõlvi ja ahjulõõri vahel'

praad : prae : praadi 'ahjus küpsetatud lihatükk v lind; supi järel pakutav soe roog'
○ raad
← alamsaksa brade, bra 'praad'
Samatüveline tegusõna praadima on samuti laenatud, ← alamsaksa braden 'praadima, küpsetama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi brād 'praad', brād 'pannil praadima' .

sopp2 : sopi : soppi 'sisse- või väljaulatuv osa; varjuline paik, nurgatagune; koti vms sügavam osa, nurk'
○ lõunaeesti tsopp
● soome soppi 'nurk, sopp; ahju ja seina vaheline nurk'
karjala soppi 'nurk; tare ikooninurk'
ersa śopoms 'peitma, salajas hoidma, salgama'
mokša śopǝms 'salajas hoidma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas säkke-såpp 'kotinurk'.

talgud : talgute : talguid (mitm) 'palgata ühistöö pakiliste tööde kiireks sooritamiseks'
← balti *talkōs (mitm)
leedu talka 'talgud; talgulised; talgusöömaaeg'
läti talka 'talgud; talgulised; talgusöömaaeg'
● liivi ta’lk, ta’lkõd 'talgud'
vadja talko 'talgud'
soome talkoo 'talgud'
isuri talkohod (mitm) 'talgud'
Aunuse karjala talloh 'talgud'
vepsa tougoh 'talgud'
? Lule saami tuol´kō 'altkäemaks'

truup : truubi : truupi 'lõõr; toru; pliidi, ahju soemüür; väike sild'; mrd 'ahjupink; ahju külje sees olev süvend'
○ ruup
← vene trubá 'toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; pasun'
Mõnevõrra hilisem laen samast allikast on truba.

tuber : tubra : tupra 'lühikeste põikpulkadega pikk peamiselt meski segamise riist'
← balti *stubur-
leedu stuburas 'selgroog, lülisammas; kuivatusaluse post ahju kõrval', stubras 'känd'
läti stubrs 'känd', stuburs 'kõrgem känd; post; luuakonts'