[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.

pott : poti : potti 'lameda põhjaga anum; ahjukivi; kaardimast'
◊ poti
← alamsaksa pot, put 'pott, eelkõige savipott; kahhelahju ahjupott'
Kaardimasti nimetusena on pott ja poti tüve pada3 sünonüümid, aluseks rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga pada2. Eesti keelest on laenatud vadja potti 'nõu, anum, pott'. On arvatud, et soome kagumurretes on võinud tähendust 'pada' mõjutada ka eesti keel, soome potti 'pudel; (savi)pott'; mrd 'pada'.

puhtima : puhtida : puhin 'külvist taimehaiguste v -kahjurite vastu töötlema'; mrd 'teravilja puhastama, puhetama'
◊ pohe-
← indoeuroopa *powH-eye-, *powH-eyo-
vanaülemsaksa fewen, fouwen 'sõeluma, puhastama'
keskülemsaksa vöuwen 'sõeluma, puhastama'
● vadja pohoa '(tuulates) puhastada (tangu v purustatud viljateri)'
soome pohtaa 'vilja tuulata'
isuri poohtaa 'vilja v marju tuulates puhastada'
karjala puohtoa 'vilja tuulata'
lüüdi puohtada 'vilja tuulata'
vepsa pohtta 'vilja tuulata; segada'
? ersa ponžavtoms 'vilja tuulama'
? mokša ponžaftǝms 'vilja tuulama'
? udmurdi puž 'sõel'
? komi pož 'sõel'
Eesti keeles on rahvaetümoloogia seostanud tüve osalt sõnadega puhas ja puhuma. Sama tüve vaste võib olla laenatud sõnas puhas.

roov : roovi : roovi 'katusekatet vahetult kandev sarikatele kinnitatud rõhtlattidest v laudadest alus, roovitis; katuselatt; lahtise tulekolde kohal olev kate'; mrd 'katusealune (eraldi ehitisena)'
← alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Sama alamsaksa tüvi võib olla eri tähenduses ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul ruhv. Vt ka roop2.

ruhv : ruhvi : ruhvi 'laeva meeskonna ühiseluruum'
← rootsi ruff 'ruhv'
← alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Alamsaksa sõna on eri tähendustes ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul roov.

rump : rumba : rumpa 'lameda põhjaga sõudepaat, ruup; ahjupoti tagakülje keskosas asuv süvend'
← alamsaksa rump 'kere; piklik nõu; masti, taglase ja tüürita laevakere'
Paadi tähenduses on tõenäoliselt tegemist hilisema, uusalamsaksa laenuga, keskalamsaksast niisugust tähendust registreeritud ei ole. Vt ka ruup.

virus : viruse : virust mrd 'vomm, ahjukumm' virutama

vomm : vommi : vommi 'ahjukumm'
On arvatud, et tüve võmm2 variant.