[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

adru : adru : adrut 'pruunvetikas'
● soome haura, mrd hatru 'pruun-, põisvetikas'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd hautera, houtere, höyteri, houver, höyveri 'pruunvetikas' ja isuri hovver 'must vetikas, mille torm on kaldale ajanud'; nimetatud soome murdetüvest võivad olla laenatud soomerootsi hautär, höutär, höytär, eestirootsi häuter 'pruunvetikas', aga laenusuund võib olla hoopis vastupidine, rootsi murretest läänemeresoome keeltesse, sest sõna on rootsi murretes tuntud ka Gotlandil ja mujal Rootsis. Soome vasteid hauru ja hatru on peetud ka eesti keelest laenatuks.

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
○ lõunaeesti aig, kirderanniku aig
◊ aga
← balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
● liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

aga (vastandav sidesõna; rõhutav sõna) aeg
●

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
← alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
← alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
● liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

ent (vastandav sidesõna)
? ← algskandinaavia
vanaislandi enda, ende 'ja siiski'
vanarootsi æn, en 'aga; ent'; þa 'siis'
rootsi ändå 'siiski, ikkagi; niikuinii; veel(gi)'
● soome entä 'aga, ent'

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
← eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
← baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

kena : kena : kena 'meeldiva välimusega, nägus; meeldiva olemisega, vastutulelik, lahke; meeldiv, päris hea (olukorra, tegevuse, nähtuse vms kohta); üsna suur; imelik, naljakas, veider'
On oletatud, et germaani laen, ← tüve kaunis laenuallika mõni hilisem vaste (vrd vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane', vanafriisi skēne 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'). Otsest laenuallikat ei ole aga suudetud näidata. Eesti keelest on laenatud eestirootsi känat 'ilus, kena', vadja kena 'ilus, kena; sale, sihvakas; edev, keigarlik' ja isuri kena 'ilus, kena'; võib-olla ka liivi knaššist, knaššõ 'kenasti, ilusti' (? ← kenasti). Vt ka kentsakas.

klimp : klimbi : klimpi 'supivedelikus keedetud tainapala; (kokkuhakanud) tükk, klomp, tomp'
○ limp
← baltisaksa Klimpe 'jahuklimp'
← rootsi klimp 'kamakas, kämp, tomp; supivedelikus keedetud tainapala'
Tähenduses 'supivedelikus keedetud tainapala' on tõenäolisem laenamine baltisaksa murdest, tähenduses 'tükk, klomp, tomp' on aga tegemist (eesti)rootsi laenuga. Eesti keelest on laenatud vadja klimppi 'klimp (tainapala)'.

moon1 : moona : moona 'toit, toiduained, toidukraam; (lahingu)varustus'
← vanarootsi manadha- liitsõnas manadha-koster 'kuu söögivaru'
← alamsaksa mān, manet, mānt(e), mond 'kuu'
Arvatavasti kasutati sõna algul kuuks ajaks kaasavõetava toiduvaru, hiljem aga igasuguse kaasavõetava toiduvaru kohta.

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

pilu : pilu : pilu 'kitsas piklik väljalõige, ava v pragu'
● vadja pilu 'pragu; tikand'
isuri pilud (mitm) 'tikand'
vepsa pilu 'pragu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla soome pillu '(naise, emaslooma) suguelund' ja karjala pillu '(naise, emaslooma) suguelund', aga see on üsna ebatõenäoline. Vt ka pilak.

pulm : pulma : pulma 'abielu sõlmimise pidu; loomade paaritumisaeg, eriti selleaegne isaste kogunemine emaslooma juurde'
● vadja pulma 'pulm'
isuri pulmad (mitm) 'pulm'
On arvatud, et soome pulma 'raske küsimus; raskus; kimbatus' võib olla sama tüve vaste, kui algtähendus on olnud 'lärm, kisa; möll'. Sel juhul on mõeldav hilisem tähenduste areng eri suundades: eesti keeles 'rõõmuhõise, -hüüe' > 'pulmahõise, -hüüe' > 'pulm', soome keeles aga 'hädakisa, kurtmine' > 'raskus, kimbatus'.

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
← vanavene krĭstŭ 'rist'
● liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

ristima : ristida : ristin 'kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v vette kastma; sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama; nime andma v panema'
← vanavene krĭstiti 'ristima; risti lööma'
● liivi rištõ 'ristida'
vadja rissiä 'ristida; risti ette lüüa; (risti ette lüües) palvetada'
soome ristiä 'ristida; nime panna, nimetada, kutsuda; risti ette lüüa'
isuri ristiä 'ristida'
Aunuse karjala riśťie 'ristida; risti ette lüüa'
lüüdi rišťidä 'ristida; risti ette lüüa'
vepsa ŕisťťa 'ristida; risti ette lüüa'
Sellele, et sõna on laenatud vanavene või kirikuslaavi keelest, mitte aga nt läänest tulnud misjoni käigus eesti keeles tuletatud, viitab asjaolu, et ristimise toimetamist tähistav tegusõna on tuletatud ristimärki tähistavast tüvest üksnes slaavi keeltes. Vt ka rist.

suhkur : suhkru : suhkrut 'magusamaitseline kristalne toiduaine'
○ sukur, suhker
← saksa Zucker 'suhkur'
Tüve häälikulist kuju on ilmselt mõjutanud vene sáhar 'suhkur'. On arvatud, et sõna lõpp võib olla eesti keeles asendatud eesti ur-liitega, aga saksa ja ka nt rootsi keeles on varasemal ajal kirja pandud ur-lõpulisi variante, nt vanaülemsaksa zucura, rootsi sockor, suckur. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit mõnest India keelest, vrd nt vanaindia śarkarā 'suhkur; kruus'. Eesti keelest on laenatud vadja su(u)kkuri 'suhkur'.

töö : töö : tööd 'inimese mis tahes tegevus, millega ta loob endale elatusvahendid, vaimset v füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; selle tegevuse tulemus; teenistus, amet, ametikoht; millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine'
● liivi tīe 'töö, sihipärane tegevus'
vadja töö 'töö, sihipärane tegevus'
soome työ 'töö, sihipärane tegevus; ülesanne; amet, töökoht; töö tulemus, teos; tegu'
isuri töö 'töö, sihipärane tegevus; käsitöö'
Aunuse karjala tüö 'linakiud, töödeldav lina v kanep; lina- v kanepitaim; töö, sihipärane tegevus'
lüüdi ťüö, tüö 'lina, kanep, takk; ketramiseks valmis lina'
vepsa ťö 'töö, sihipärane tegevus; heie, takud'
ersa ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu, asjalugu, vajadus; tegu; ülesanne'
mokša ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani või indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← alggermaani *tew- või ← indoeuroopa *dew- 'tegema', puuduvad aga andmed sellest tüvest tuletatud nimisõna kohta, mis võiks olla otsene laenuallikas.

vaid (vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v lause järel); 'mitte rohkem kui, ainult'
● vadja vaitõs 'ainult, vaid, üksnes'
soome vain 'ainult, vaid, üksnes'
lüüdi vai 'vaid, ainult, alles, aga'
vepsa vaiše 'vaid, ainult, alles, aga'
Tõenäoliselt viisiütleva käände vorm tüvest vaja.