[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aasta : aasta : aastat 'ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; 12 kuu pikkune ajavahemik'
● liivi āigast 'aasta'
vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta'
soome ajastaika 'aasta'
isuri aastaga, aastaika 'aasta'
Kuluvorm läänemeresoome liitsõnast *aiγasta-aika, aeg. Selle jälgi on eesti keeles näha murdevariantides aastak, a(j)astaig. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd aasta 'aasta'.

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
○ lõunaeesti aig, kirderanniku aig
◊ aga
← balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
● liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

aga (vastandav sidesõna; rõhutav sõna) aeg
●

aina 'kogu aeg; üha, järjest'
? ← balti
leedu vienat 'ainult'
läti vien 'ainult'
preisi ainat 'alati, alatasa'
● vadja aina 'aina, üha, ikka; alati; ikkagi'
soome aina 'alati, ikka; üha'
isuri ain 'alati, ikka; üha'
Aunuse karjala ainos 'alati, ikka; üha'
lüüdi aino 'alati, ikka; üha'
On peetud ka võimalikuks germaani laenuks, ← alggermaani *aina-z, mille vasted on vanaislandi einn 'üks, ainus', vanarootsi en 'üks, ainus', gooti ains 'üks, ainus'.

aiva 'kogu aeg, üha; lausa, päris'
← alggermaani *aiwa-, *aiwi-
vanaislandi æ, ei, ey- 'ikka, alati'
vanarootsi ē, æ̅ 'ikka, alati'
gooti ni … aiw 'mitte kunagi'
● vadja aivaa 'aina, üha'
soome aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
isuri aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
Aunuse karjala aiven 'alati, kogu aeg; täiesti'
lüüdi aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
On arvatud, et võib olla vanem, indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt vanaindia ēva '(täpselt) nii; ainult'. Isuri vaste võib olla laenatud soome keelest.

alati 'iga kord, ikka; kogu aeg' ala
● liivi aldz, alz 'alati'
vadja alaltaa 'alati'
soome alati 'alati'
isuri alattuisee 'alati'
Aunuse karjala alalleh 'alati'

argine : argise : argist 'igapäevane, tavaline, pidulikkuseta'
← alggermaani *arǥīn-, *arǥijōn-
vanaislandi ergi 'häbitus, sündsusetus; kirglik soov, iha'
islandi ergja 'pahameel; ahnus'
● vadja artši 'paastuväline toit; paastuväline aeg'
soome arki 'argipäev, tööpäev'
isuri argi 'argipäev; paastuväline toit'
Aunuse karjala argi 'paastuvahe, paastuväline aeg'
lüüdi aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
vepsa aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
Tähenduserinevuse tõttu on tüve germaani päritolu peetud ka küsitavaks. Siiski on lähedase tähendusega islandi arg 'töö ja vaev' ja arga 'pingutades töötama'. Vt ka äri.

ikka 'kogu aeg, alati; endiselt' iga2

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

ilm : ilma : ilma 'pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm'
◊ ilma, ilmuma
● liivi īlma 'maailm', ilm, īlma 'ilma'
vadja ilma 'ilm; õhk; maailm', ilmaa 'ilma; tasuta; ilmaaegu'
soome ilma 'õhk; ilm', ilman 'ilma'
isuri ilma 'ilm', ilman 'ilma'
Aunuse karjala ilmu 'õhk; ilm', ilmai 'tasuta'
lüüdi ilm 'ilm; maailm', ilmai 'ilma'
vepsa iľm 'õhk', ilma 'ilma'
saami albmi 'taevas; lumetuisk', almmá 'ilma'
udmurdi in 'taevas', inmar 'jumal'
komi jen 'jumal; ikoon'
handi iləm 'maailm; õhk; ilm'
mansi ēləm 'aeg; ilm; õhk'
Soome-ugri tüvi. Määrsõna v kaassõna ilma on viisiütleva või omastava käände vorm.

jõudma : jõuda : jõuan 'jaksama, suutma; tulema, saabuma'
◊ jootu, jõud, jõude
● liivi joudõ 'jõuda'; joud 'jõud'
vadja jõutua 'jõuda; edeneda; valmida, valmis saada; sattuda'
soome joutaa 'jõuda, mahti saada'; jouto 'jõudeaeg, vaba aeg'
isuri joutaa 'jõuda'
Aunuse karjala joudua 'jõuda, vaba aega omada; üle olla; võida'; joudo 'vaba aeg'
lüüdi ďoutta 'jõuda'; ďoud 'vaba aeg'
vepsa jouta 'aega omada, jõuda'
Läänemeresoome tüvi. jõude on vana da-tegevusnime viisiütleva vorm.

kell : kella : kella 'peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v vasarakesega metallese helide tekitamiseks; selle helistamine, helin; numbrilauaga riist aja mõõtmiseks; aeg, mida see näitab'; mrd 'mehe v isaslooma suguorgan; kuke lokuti'
← alggermaani *skellōn-
vanaislandi skella 'kõla, naer'
vanarootsi skælla 'kelluke, kuljus'
vanaülemsaksa skella 'kelluke, kuljus'
● liivi kīela 'tilaga õõnes helitekitaja; ajanäitaja'
vadja tšellä 'tilaga õõnes helitekitaja; kellukas (taim)', tšello 'tilaga õõnes helitekitaja; (mitm) (seina)kell'
soome kello 'tilaga õõnes helitekitaja; ajanäitaja; kellaaeg; kellukesekujuline ese'
isuri kello 'tilaga õõnes helitekitaja'
Aunuse karjala kello 'tilaga õõnes helitekitaja'
lüüdi kell(o) 'tilaga õõnes helitekitaja'
vepsa kel 'tilaga õõnes helitekitaja'

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
○ lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
← balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
● liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

millal 'mis ajal, kunas'
Kuluvorm sõnaühendist mil ajal, mis ja aeg.

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
◊ paraku, parandama, parata, parem, prõlla
← algindoiraani *bhadróm
● liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

praegu 'kõnelemise v kirjutamise hetkel v seda hetke hõlmaval lühemal v pikemal ajalõigul, nüüd'
● vadja paraikaa, paraikoo 'praegu; (otse)kohe; parajasti, just praegu'
soome paraikaa 'parajasti, parasjagu, just sel hetkel'
isuri paraikoi 'nüüdki, parajasti, parasjagu'
Kuluvorm sõnaühendist, mille esimene komponent on olnud sõna paras tüvi ja teine aeg. Praegune määrsõna on olnud mitmuse oleva või sisseütleva käände vorm. Ühendi eri variante võib leida veel murretest, nt para-aegu, paraegu, parago, paregu.

riist : riista : riista 'ese, mille abil midagi tehakse; (puust) anum, söögi-, jooginõu; (mitm) rakmed'
● liivi rīst 'nõu, anum; tööriist'
vadja riissa 'asi, ese; tööriist; nõu, anum; (mitm) hobuseriistad; varandus, vara'
soome riista 'jahiloom'; van 'kraam, varandus; vili, viljasaak'
isuri riista 'asi, ese; tööriist; nõu, anum'
karjala riista 'jahiloom; häbe'
vepsa ŕišt 'pikk aeg'
Läänemeresoome tüvi.

sellal 'sellel ajal'
Kuluvorm sõnaühendist sellel ajal, see ja aeg.

-soodu liitsõnades omasoodu 'sõltumatult v suunamatult', ühtesoodu 'kogu aeg, pidevalt, järjest, üha' soovima

tiidus : tiidsa : tiidsat 'kiire, rutuline; kärme; rutt'
← rootsi tid 'aeg'

tollal 'tol ajal'
Kuluvorm sõnaühendist tol ajal, too ja aeg.

toona 'mõne aja eest, kunagi mõni aeg tagasi; tookord, tol ajal' too

tund : tunni : tundi '1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik, sellise kestusega ajavahemik; hrl 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina; (oma eripäraga) aeg, (õige, sobiv) hetk'
○ tunn
← alamsaksa stunde, stunt 'tund, (kindel) aeg; kord (korduvus)'
Eesti keelest on laenatud vadja tunni 'tund; kellaaeg' ja isuri tunni 'tund'.

üha 'järjest, aina, ühtelugu, kogu aeg' üks